KOMMENTAAR. Venemaa põhiseadusemuudatus andis trumbi kätte marurahvuslastele

Burjaadi rahvatantsijad etnokultuurifestivalil Erdõn Naadan. Enamik venelasi ei pea Venemaad mitte mitmerahvuseliseks, vaid venelaste riigiks ning on seisukohal, et vähemused rääkigu oma keelt kodus ja tantsigu rahvatantse folklooriringides. Foto: Aleksandra Mudrats/Itar-tass/Scanpix

Juuni lõpus ja juuli alguses toimunud referendumil andsid Venemaa kodanikud oma heakskiidu põhiseaduse muutmiseks. Palju räägitud ja analüüsitud paranduste kõrval on huvitaval kombel vähe tähelepanu leidnud üks uus punkt konstitutsioonis: paragrahvi 68 lõik 1, mis kuulutas venelased riiki moodustavaks rahvaks.

Muudatus peideti teiste paranduste sekka lihtsalt ära. Nimelt sätestab antud lõik, et vene keel kui riiki moodustava rahva keel (язык государствообразующего народа) on Vene Föderatsiooni territooriumil üldine riigikeel. Lõiku 2, mis sätestab, et vabariikidel on õigus kehtestada riigikeeli, mida võib riigiorganites kasutada koos vene keelega, samas ei muudetud.