Juhtkiri: probleemne e-residentsus (2)
29. juuli 2020, 01:30
- Viie aastaga on e-residentsus loonud Eestisse üle 1300 töökoha
- E-residentideks on paraku sattunud ka kriminaalse taustaga isikuid
- Kontrolli e-residentsuse jagamise üle tuleks tõhustada
Lõpuks on hakanud 2014. aasta detsembris alguse saanud e-residentsuse programm end ära tasuma. Nii selgub täna avaldatud riigikontrolli raportist «E-residentsuse programmi tulemuslikkus». Viie ja poole aasta jooksul on e-residendid loonud Eestisse 1300 keskmise palgaga töökohta ja programmi tulud on kulusid ületanud kümne miljoni euro võrra.
Samas dokumendis on aga välja toodud ka programmi kitsaskohad. Suurim probleem on, et mitte alati pole riik suutnud kindlaks teha, kas e-residendid on ka õiguskuulekad inimesed. Näiteks tuvastas riigikontroll Soome karistusregistrit uurides, et 48-l Soome kodakondsusega e-residendil oli taotlemise ajal kehtiv kriminaalkaristus, neist veerand kandis reaalset vanglakaristust ja viiendik oli süüdi mõistetud majanduskuritegudes.
Maksu- ja tolliameti sõnul on probleemi põhjustanud asjaolu, et neil pole ligipääsu välismaistele registritele, kust e-residendiks kandideerijate tausta kontrollida saaks. Seda probleemi ei saa riik aga üksinda lahendada, kuna see sõltub paljuski teistest riikidest ja rahvusvahelisest koostööst, kuidas ja kellele infot jagatakse.
E-residentsuse programm on veel küllalt noor ja seesuguste probleemide väljatulemine on üsna loomulik. Tähtis on, kuidas neid vigu parandada kavatsetakse. Praegu tundub olevat õige järelemõtlemiseks aega võtta ja programmi juures mõningad põhimõttelised muudatused teha.
JUHTMÕTE
Väikesele riigile on maine väga väärtuslik: tahame ju, et Eestit tuntaks innovaatilise e-riigina, mitte järjekordse maksuparadiisi või variettevõtluse võimaldajana.
E-residentsuse loomise algne eesmärk oli, et digi-ID saanud välismaalased panustaksid Eesti majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri. 2016. aastal sellest põhimõttest loobuti. Muudatust põhjendati sellega, et e-residendid panustavad Eestisse kogumina ja tingimata iga üksikisik seda tegema ei pea. Samuti oleks iga inimese tegevuse kontrollimine keeruline, subjektiivne ja ressursimahukas.
Samas selgub riigikontrolli raportist, et pangad näiteks ei lase siin kontot luua e-residentidel, kes oma tegevuse seotust Eestiga tõestada ei suuda, pidades seda liiga suureks ohuks.
Miks peaks siis riik lubama inimestel e-residendiks saada ilma samasuguse kontrollita? Pangad muretsevad oma maine pärast. Ka riigil oleks mõistlik sama teha.
Kuigi e-residentsuse programm on olnud kasumlik, peaks see silmas pidama Eesti huve laiemalt kui ainult rahalises plaanis. Väikesele riigile on maine väga väärtuslik: tahame ju, et Eestit tuntaks innovaatilise e-riigina, mitte järjekordse maksuparadiisi või variettevõtluse võimaldajana. E-residentsuse programm on viie ja poole aasta jooksul lisaks rahalisele kasule aidanud maailmas positiivset tuntust koguda. Tuleb kindlustada, et see kõik käest ei kaoks – teha pingutusi tõhusama taustakontrolli loomiseks, mis võimaldaks e-residendiks kandideerijate tausta uurida ka välismaistest registritest. Selleks on tarvis tihendada diplomaatilist koostööd. Alternatiivina võiks e-residendi kandidaatidelt endilt nõuda tõestust, et neil ei ole nende asukohamaal kehtivat kriminaalkaristust või äritegevuse keeldu.
Samuti ei tasu unustada, et programmist võiks olla kasu nii välismaalastele kui ka meie oma inimestele. Ehk oleks mõistlik taastada nõue, et e-residendil tuleb oma tegevusega ka Eesti ellu panustada.