/nginx/o/2020/07/29/13240295t1h9678.png)
/nginx/o/2020/07/29/13240296t1he89b.png)
/nginx/o/2020/05/17/13105822t1h966a.png)
/nginx/o/2020/07/29/13240298t1h341f.jpg)
- Velliste: Eestis oli suur laostumiste laine, poliitikas toimus lehmakauplemine.
- Valge: 1934. aastaks olid lahenenud nii majanduslik kui ka poliitiline kriis.
- Velliste: Kaitseseisukorra kehtestamine oli põhiseadusega kooskõlas.
- Valge: 1934. aastal toimus riigipööre – hävitati Eesti rahva eneseusaldus.
Täna möödub 80 aastat päevast, mil president Konstantin Päts küüditati oma Kloostrimetsa talust Siberisse. Milline hinnang tuleks anda tema tegevusele ühes Eesti ajaloo sõlmpunktis? Väitlevad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse esimees Trivimi Velliste (Isamaa) ja ajaloolane Jaak Valge (EKRE).
TRIVIMI VELLISTE: 1929. aastal algas Ameerika Ühendriikides majanduskriis, mis levis kiiresti Euroopasse. 1930. aasta lõpuks jõudis see täie jõuga Eestisse. Eestis algas siis suur laostumiste laine, kaasnes tööpuudus. Meeleolu oli rahutu. Toompead süüdistati kümme aastat kestnud lehmakauplemises. Eesti vabadussõjalaste ühingutest kasvas välja rohujuuretasandil poliitiline liikumine ning Eesti Vabadussõjalaste Keskliit muutus järk-järgult poliitiliseks organisatsiooniks ja tegi ettepaneku muuta riigi põhiseadust. Kõigepealt proovis riigikogu ise kahel korral põhiseadust muuta, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid. 1933. aasta oktoobris said vapsid esitada riigikogule oma eelnõu. Selle poolt hääletas 72 protsenti valijatest. Senisest parlamentaarsest riigist sai sisuliselt presidentaalne riik.
JAAK VALGE: Konstantin Päts oli ilma kahtluseta väljapaistev Eesti riigitegelane: tema poliitikaelus oli nii positiivseid kui ka negatiivseid episoode. 1939. ja 1940. aasta alistumise üle kindlasti vaieldakse edasi. Võib-olla tuleb veel infot. Näiteks, mida tähendas tema poolt palga saamine Nõukogude naftakompaniilt 1931. aastal? Aga täna räägime 1934. aasta riigipöördest. Sellele järgnenud autoritaarse korra kehtestamisele eelnenu ei ole mustvalgelt mõtestatav. Eesti kodanikud olid igati demokraatiameelsed, aga riigipööre tõukas meid Euroopa autoritaarsete riikide sekka. Eestiga sarnastest riikidest jäid demokraatlikeks näiteks Soome ja Tšehhoslovakkia. Lisaks sellele, et 1934. aastal hävitati Eesti demokraatia, hävitati ka Eesti kodanike eneseusaldus. See oli üks esimesi samme 1939. ja 1940. aasta alistumise poole. Ajalugu ei ole mõtet moderniseerida. Hindame nende inimeste tegevust nende endi seisukohalt, nii nagu nad nägid olevikku ja tulevikku. Nüüd me muidugi tahaksime uskuda, et 1939. ja 1940. aastal ründas Nõukogude Liit demokraatlikku Eestit. On tõsi, et 1930. aastate alguses, majanduskriisi tingimustes, oli olukord raske. Ent 1934. aastal toimunud riigipööre toimus tingimustes, kus majanduskriis oli läbi ja ka poliitiline kriis oli leidnud lahenduse.
TRIVIMI VELLISTE: Päts rõhutas juba pärast Vabadussõda, et meie esimene põhiseadus oli ebaõnnestunud. See põhiseadus, mille Asutav Kogu võttis vastu 1920. aastal, oli ülivasakpoolne. Riigikogu ei tasakaalustanud riigipea. Tulemus oli see, et Toompeal kestis üle kümne aasta lõputu lehmakauplemine. Mõnikord vahetus valitsus kaks korda aastas, ühel aastal isegi kolm korda. See ei olnud rahvale kasulik. Tegemist oli pigem nii-öelda revolutsioonijärgse meeleoluga.
Asutavas Kogus olid vasakpoolsed enamuses. Nende poliitilised hoiakud olid tihti naiivsed – arvati näiteks, et talupojaühiskond on saanud vabaks ja seepärast on Eesti päevapealt nagu Šveits või Inglismaa. Inglismaal oli parlamentarismi harrastatud seitsesada aastat ja Skandinaavialgi oli demokraatiaga rohkem kogemusi kui meil. Ent 1934. aastal, kui jõustus vapside põhiseadus, sai Eestist hoopis teistsugune, autoritaarse korraga riik. Vapside põhiseadus oli varasemast põhiseadusest Eesti ühiskonnale palju meelepärasem. Pätsile oli see kasulik – see võimaldas luua riigivormi, mis vastaks eesti rahva poliitilisele kultuurile, eesti rahva ajaloole ja tavadele. See uus põhiseadus tegi Pätsist automaatselt peaministri riigivanema ülesannetes.
JAAK VALGE: Selline põhiseadus ei olnud Euroopas mingi erand. Valitsused vahetusid kiiresti, aga Eesti ei olnud kõige ebastabiilsem riik Euroopas. Olen nõus, et loogilise poliitilise protsessi korral oleks põhiseaduse tasakaalustamine toimunud rahulikumalt reformide teel, aga kindlasti ma ei nõustu väitega, et Eesti oli teiste riikidega võrreldes mahajäänud talupojaühiskond. Eestlaste kirjaoskuse tase oli juba 19. sajandi lõpul üks Euroopa kõrgemaid. Teiseks olid ka kohalikud omavalitsused saanud väga hea demokraatiakogemuse. See, mida tegi Konstantin Päts 1934. aastal koos Johan Laidoneri ja August Reiga, ei olnud põhiseaduse ärakasutamine parimaks otstarbeks, vaid see oli selgelt riigipööre.
TRIVIMI VELLISTE: Seda, mis leidis aset 1934. aasta 12. märtsil, ei saa mitte mingisugusel juhul nimetada riigipöördeks. Seda hakkasid riigipöördeks kutsuma vapsid, kuna neil oli selleks põhjus, sest nende teekonda võimule takistati. Ajaloodoktor Heino Arumäe on hästi kirjeldanud, mismoodi vapsid käisid sotside koosolekutel kaklemas ja sotsid käisid vapside koosolekutel kaklemas. Kui 1934. aasta jaanuaris toimusid kohalikud valimised, siis oli näha, et vapside käsi käis küll päris hästi suurtes linnades, aga maal said nad väga vähe toetust. Tollal elas enamik eesti rahvast maal. Seetõttu ei olnud vapside võit n-ö vabadel valimistel sugugi kindel. Ma rõhutan, et see ei olnud mitte riigipööre, vaid põhiseaduslik pööre. Riigivanem Päts kasutas sama võimalust, mida oli aasta varem kasutanud riigivanem Jaan Tõnisson, kes kehtestas 1933. aastal kaitseseisukorra. Ja õiguslikus mõttes ei teinud Päts midagi muud, kui oli varem teinud riigivanem Jaan Tõnisson. Me võime muidugi vaielda poliitiliselt, kas meile Pätsi seisukohad meeldivad või mitte, aga õiguslikult oli kõik vastavuses põhiseadusega.
JAAK VALGE: Luban endale ühe tsitaadi Ago Pajuri raamatust. Kui mälu ei peta, ütles ta nii: kui kuni 1934. aastani oli ta oma ametikohtadele valitud demokraatlikult, siis valitseva riigipea ametikohas haaras Päts võimu riigipöördes, põhiseadust rikkudes. Rääkides poliitilisest vägivallast: ei ole põhjust uskuda, et uue põhiseaduse vastuvõtmise ja riigipöörde vahelisel ajal oleks rohkem poliitilist vägivalda. Võrreldes eelneva perioodiga on väga vähe konfliktseid momente. Kaitseseisukord ei tähenda, et põhiseadust tohib rikkuda. Põhiseadus ütles, et dekreediga ei tohi valimisi edasi lükata – Päts tegi just seda. Pärast seda kehtestati uus põhiseadus juba autoritaarkorra tingimustes. Kui vaadata erinevaid poliitiliste režiimide mõõtesüsteeme, siis Eesti poliitilist režiimi defineeritakse alates 1934. aastast selgelt autoritaarseks. Selle autoritaarajastu alguseks oli riigipööre. Mis siis muu veel riigipööre on kui mitte põhiseadusliku korra rikkumine?
TRIVIMI VELLISTE: See autoritaarne kord oli kaitseseisukorra kord. Kaitseseisukorras peabki olema teatud autoritaarne korraldus ja seda väljendit ei pea kasutama halvustavas tähenduses. See kord võimaldas Pätsil kavandatud riigireformi ellu viia. Rein Veidemann on näiteks võrrelnud Pätsi Eesti taluperemehe arhetüübiga. Talu tuleb korda teha. See, millega Päts hakkama sai selle korra ajal, on ju päris võimas: Eesti riigi ülesehitamine, linnasüdamete arendamine ja muidugi Eesti nimede eestistamine. Muidu me oleksime kõik Rosenbergid ja Feldbachid. Kui see kõik kokku võtta, siis Pätsi reformid tõid Eesti riigile head. Lisaks kordan veel kord, et kaitseolukorras on võimalik valimisi edasi lükata. See on poliitiline valik.
JAAK VALGE: Põhiseaduse rikkumine on samuti poliitiline valik. Põhiseadust selgelt rikuti. Kaitseseisukord ei tähenda seda, et kohe tekib legaalne autoritaarne kord. Valimiste edasilükkamine on ikkagi kahtlane, sest eelnevate kaitseseisukordade ajal sellist sammu ei võetud. Kaitseseisukorra ajal korraldati isegi referendum – 1933 oktoobri põhiseaduse rahvahääletus toimus just kaitseseisukorra tingimustes. Vahepeal oli kaitseseisukord Tallinnas ja idapoolsetes Eesti piirkondades, aga valimised siiski toimusid. Need asjad, mida te mainite – nimede eestistamine, riigi arendamine – on muidugi head, aga ei ole mingit põhjust arvata, et ilma Pätsita neid poleks tehtud. 1934. aastal hävitati Eesti rahva eneseusaldus. Uus põhiseadus võeti vastu suure vaimustusega. See, et see ei jäänud kehtima, tõi kaasa väga suure pettumuse riigi suhtes.
TRIVIMI VELLISTE: Eesti ühiskond ei olnud Pätsi ajal pettunud ja masenduses. Üliõpilasena rääkisin kümnete Pätsi ajal elanud eestlastega, kes kõik kirjeldavad seda aega täiesti positiivselt. See tsensuur häiris kitsast poliitikahuviliste ringkonda. Tavalist eesti inimest ei häirinud need piirangud sugugi.
JAAK VALGE: Tagantjärele hinnati Pätsi aega tõepoolest positiivselt, aga seetõttu, et järgnev okupatsiooniaeg oli palju hullem. Inimene üldiselt meenutabki nooruspõlveaegu positiivsemalt. Autokraatia on alati halb, isegi siis, kui seda aega meenutatakse positiivselt.
TRIVIMI VELLISTE: Mõõdukas ja tsiviliseeritud autoritaarsus võib olla palju parem kui hädine ja vilets demokraatia. 1920 oligi meil see hädine demokraatia. Rahvas ütles, et nad on tüdinenud sellest lehmakauplemisest.
JAAK VALGE: Sellega ei saa kindlasti nõustuda. Kahekümnendatel aastatel viidi läbi tohutult võimsad reformid, sealhulgas Euroopa kõige radikaalsem maareform. See lehmakauplemise mõiste tuli käibele alles 1930. aastatel.
Eesti Väitlusseltsi kommentaar
Selge ja sisuka väitluse eelduseks on üheselt mõistetava kriteeriumi sõnastamine. Kriteerium tähendab väitluse fookust, sisuliselt seda, mida väitluse käigus tõestada on vaja. Siinsest väitlusest see puudub, mistõttu on arutelu kohati segane. Avakõnes raamistatakse lähtuvalt teemast ajahetk, millal Pätsi käitumist hinnatakse, kuid tähelepanuta jääb asjaolu, kelle perspektiivist me tema käitumist hindama peaksime. Kas Päts käitus õigesti tema enda, toonase eesti rahva või hoopis praeguse Eesti riigi heaolu arvesse võttes?
Mis puutub sellesse, kas Päts sooritas pigem «põhiseadusliku pöörde» või riigipöörde, oleks väitlusele andnud selgust juurde mõne põhiseaduse paragrahvi tsiteerimine.
Jääb selgusetuks, millal on rahvas demokraatia jaoks piisavalt küps. Kui õigesti käitumine tähendaks alati vaid seaduskuulekalt tegutsemist, siis oleks seisukoha võtmine lihtsam, ent väitluse lõpuks näib pigem, et Pätsi tegevust võib nimetada riigipöördeks.
SIIM KURVITS