Berliin edasijõudnutele

Riigipäevahoone. Foto: Liis Talv

Kas mask on kaasas? Jah. Kas ühistranspordi pilet on kaasas? Jah. Hästi, siis võib teele asuda. Ilma nendeta pole lootustki hakkama saada.

Vahemaad igasuguste huviobjektide vahel on pikad. Nii nagu oli linn killustatud pärast Teist maailmasõda, on ka põnevad huviobjektid justkui kildudena mööda linna laiali pillatud. Autoga reisijatel pole transpordipiletit vaja, kuid mask peab kõigil alati kaasas olema. Tänaval võib siin käia maskita, aga nii kui astud sisse mõnda poodi, kioskisse, kohvikusse, muuseumi või ühistranspordi­vahendisse, tuleb katta suu ja nina, olgu maski või salliga. Kui ühistranspordis riskid reeglit eirates trahviga 50–500 eurot, siis poodides ja muuseumides hoolitsevad reeglist kinnipidamise eest korraarmastajatest kohalikud. Märkused on kerged tulema, ka siis, kui kannad maski, aga lähed kassajärjekorras teistele liiga lähedale. Siin räägivad omad kogemused.

Berliin hakkas mulle oma lugu rääkima aasta tagasi kevadel, kui ta viis mind kokku peamiste turismitrajektooridega, nagu Brandenburgi värav (Brandenburger Tor), Riigipäevahoone (Reichstag), Berliini müür (Berliner Mauer), muuseumisaar (Museumsinsel) ja teiste kohustuslike vaatamisväärsustega. Olen siin nüüd tagasi, justkui uuel ajastul, mil pean leppima teatud iseärasustega, kohati ka ebameeldivustega, kuid samas on mind justkui edutatud edasijõudnute tasemele.