Suve auk. Vana tark mees

Carl Gustav Jung Foto: Erakogu

Ah kui meelsasti ma sulgun sellesse kuritegelikul teel saadud materjalidest torni, kirjutas Ene Mihkelson kord ühes oma luuletuses. Kuulus psühhoanalüütik Carl Gustav Jung võttis sellest luuletusest mingis mõttes õppust (vaatamata sellele, et luuletus oli kirjutatud oluliselt hiljem, kui Jung veel elas ja vaevalt osanuks ta eesti keeltki, või kui, siis ainult unes) ja hakkas 1920. aastate alguses Zürichi järve ääres asuvas Bollingenis ehitama üht majahütti (primitiivsed hütid kehastavad õigupoolest mingisugust terviklikkuse ideed, on ta kirjutanud), mis hiljem enam nii hütt polnudki.

Aja jooksul tekkis maja külge ka neli torni, kuna ikka tundus peremehele, et hoone pole ikka veel päris see, et psüühiline tervik pole ikka veel realiseerunud. Teise korruse ehitas ta majale näiteks pärast oma naise surma, kuna «vanana teadvus laieneb». Ta on seda ehitist nimetanud ka oma «usutunnistuseks kivis». Jungist on meil põhjust rääkida kasvõi seetõttu, et ta oleks 26. juulil saanud 145-aastaseks.