Laip metsa all lumme mattunud valges Audis

Marje Ernits, «Lihtsalt inimesed». Foto: Raamat

Raha ja armastus. Kaks motiivi, mis krimilugudes ikka ja jälle esile kerkivad. Nii juhtub ka Marje Ernitsa kirjutatud Ira Treveri sarja seitsmendas krimiromaanis «Lihtsalt inimesed».

Ernits on paigutanud oma romaani tegevuse kusagile Võrumaale ja nii leiab lugeja end piiri ääres paiknevast Rebastekülast ning selle lähistel asuvast Uue-Mutsost, aga ka värskelt korda tehtud Mut­somõisast, kus asub peen majutuskeskus. Pisut Eesti kaardil ringi vaadates tuleb tõdeda, et selliseid huvitava nimega kohti sealkandis tegelikkuses ei leidu, mis võimaldabki autoril nimetada piirkonda julgelt suureks kolkaks, kus võõraid käib haruharva.

Krimiromaani peategelane on taibukas uurija Ira Trever, kes oma malbe hoiakuga paneb rääkima ka kõige jonnakamad tunnistajad, kuid tema suhtluses meeskolleegidega on õhus veider vastasseis, justnagu toimuks igapäevastes töösuhetes lasteaiale omane patsist sikutamise rituaal.