:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2020/07/31/13243591t1hb28f.jpg)
Rabarbrist innustust saanud - just nende sõnadega võib kokku võtta omaaegse Habaja mõisa viinavabriku praeguste omanike Julia-Maria Linna ja Villy Paimetsa tegemised.
Tellijale
Viinavabrikust sai kodu
Aastal 2006, kui toona ajalehes Äripäev fotograafina töötanud Julia-Maria Linna ja majandusajakirjanik Villy Paimets otsustasid kolida Tallinnast maale elama ja valisid endale koduks Harjumaal asuva Habaja mõisa vana viinavabriku, ei osanud nad muidugi arvata, kui oluline roll nende edaspidises elus ja töös saab olema aias kasvaval rabarbripuhmal.
«Me polnud kunagi varem Tallinnast Tartu poole sõites Kose-Ristilt paremale keeranud. Tol päeval, kui tulime seda paika vaatama, paukus pakane. Ehkki jää ja lumi valitsesid nii õues kui ka toas, tundus see tööstuslike sugemetega vanaaegne kivihoone meile kohe sümpaatsena. Olimegi leidnud endale kodumaja! Muidugi ei teadnud me siis, millised muinsuskaitsenõuded ja muud probleemid sellega kaasnevad,» meenutab Villy.
Esimesed aastad kulusid 1891. aastal insener Krasnovi projekti järgi ehitama hakatud viinavabriku elamisväärseks kohendamisele. Hoone ühekordsesse ossa tegid nad 120 m² elutoa. Nüüd on seal talvisel ajal väga mõnus alt köetaval betoonpõrandal kasvõi paljajalu käia, aga alguses tuli harjuda jahedas elamisega. Samas ilmselt just tänu sellele ei kimbutanud külmetushaigused talvel pere pisemaid.
Suure ruumi köögiosa, samuti pesuruum on sisustatud tänapäevastele ootustele vastavalt, aga vana ehitise olusid arvestades. Palju asju on majaperemees ise meisterdanud.
«Majas sees elades tunnetad, kuhu peaks tulema nagi, kapp või riiul ja kus asuma diivan. Meil asuvad need mööblitükid just oma õiges kohas,» mainib mees.