Arvustus Inimlik põhjamaine komöödia

Aurelia Aasa
, kriitik
Copy
Staatilised kaadrid ja kahvatu värvigamma annavad Roy Anderssoni filmidele rahu oreooli. 
Staatilised kaadrid ja kahvatu värvigamma annavad Roy Anderssoni filmidele rahu oreooli. Foto: Kaader filmist

Roy Andersson armastab tungida kargete põhjamaalaste veidrasse, vahel kurba argiellu. Tühjad baarid, kõledad ooteruumid, tolmu vajunud sööklad ja üksildased magamistoad on tema mängutander.

«Lõputusest» kannab tuttavasse olustikku, juhtides meid maheda naisehääle saatel läbi argipoeetiliste sketšide. Kord leiame end preestri kõrvalt, kes tormab nuttes psühholoogi kabinetti, sest on kaotanud usu jumalasse. Teisel hetkel istume baaris, elus kolletanud hingede kõrval ja rüüpame õllemärjukest. Tuttav, aga endiselt nauditav käekiri režissöörilt, kes pälvis oma viimase filmiga Veneetsia Hõbelõvi – parima režissööri preemia.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles