Juhtkiri: digiriigi kõikuv kuvand

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Mõned ülikoolid on petnud tudengite ootusi
• Uue laine ajal võiks teha julgemaid otsuseid
• Välistudengid on Eesti jaoks väärtuslikud

Tänases lehes on lugu välistudengitest, kes ei pääse sel sügisel Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli õppima. Loo teeb eriti ebaõiglaseks see, et kuni veel hiljutise ajani ei hoiatanud ülikoolid välisüliõpilasi seesuguse olukorra tekkimise võimalikkuse eest. Vastupidi, koolid kinnitasid korduvalt, et koroonakriis ja võimalik teine laine ei sega õppetööd.

Seetõttu oli välistudengitel õigustatud ootus, et ülikoolid on õppetöö korralduse praeguses keerulises olukorras läbi mõelnud. Nüüd aga, kui kooli alguseni on jäänud vaid mõni nädal, said nad teate, et neil tuleb siia õppima asumiseks tehtud ettevalmistustega hüvasti jätta. Tudengid tunnevad, et nende usaldust on petetud.

Muidugi tuleb ülikoolide juhtkondadel ka kaaluda, kuidas praeguses ennustamatus olukorras oma töötajate ja õpilaste turvalisuse eest hea seista. TTÜ on oma otsust põhjendanud sellega, et nende õppekavades on palju praktilisi aineid, mida on e-õppe vormis võimatu korraldada. Nad eelistavad praktikaid teha väiksemates rühmades meie enda üliõpilastega. Samuti pakkusid nii TTÜ kui ka TLÜ välja võimaluse, et sellel aastal ülikooli vastu võetud välisüliõpilased saavad õpinguid alustada järgmisel õppeaastal.

Just nüüd on aeg olla innovaatiline, julge ja otsustav, nagu üks digiriik peaks olema. Otsida lahendusi e-õppeks ja jätta ruumi muutuvate oludega kohanemiseks.

Küsimus on aga laiem: kas kriisisituatsioonis tuleks end võimalikult palju isoleerida või hoopis otsida loovaid lahendusi, et elu saaks tõhusalt jätkuda? Praegu ei ole enam koroonaviiruse esimene laine, kus olukord oli nii uus ja hirmutav, et kõige kindlam tundus kogu riik, sealhulgas kontaktõpe ülikoolides sulgeda. Just nüüd on aeg olla innovaatiline, julge ja otsustav, nagu üks digiriik peaks olema. Otsida lahendusi e-õppeks ja jätta ruumi muutuvate oludega kohanemiseks, mitte tervet õppeaastat nii välistudengite kui ka ülikoolide jaoks raisku lasta.

Riiki saabudes karantiinist kinni pidanud välisüliõpilane pole ju tegelikult kuidagi ohtlikum kui siinne tudeng, kes võib vabalt nädalavahetusel mõnest ööklubist või baarist nakkuse külge saada ja seda koolis levitada, kui mingisugune kontaktõppe vorm peaks sügisest siiski käiku minema. Tartu Ülikool on näiteks sellest loogikast lähtunud ja vastu võtnud üle 500 välisüliõpilase, kellele on lubatud, et vähemasti e-õppe vormis on septembrist võimalik siin kõigil õppida. Samuti on Estonian Business School lubanud teistest riikidest tulevate tudengite heaolu eest hoolitseda, pakkudes neile abi elukoha, transpordi ja testimise korraldamisel.

Välisüliõpilased on väärtus ja investeering nii kohalikku ellu kui ka rahvusvahelistesse suhetesse. Nad tulevad siia õppima just sellepärast, et Eesti on maailmas tuntud kui innovaatiline riik, mis suudab muutuvas maailmas loovaid digilahendusi luua. Antud juhtumi kontekstis on selline kuvand aga nende üliõpilaste jaoks kõikuma löönud ja ei tasu loota, et kriisi möödudes ei jää sellest märki maha.

Väike riik nagu Eesti peab oma maine ja kuvandi eest maailmas kogu aeg hea seisma ja ennast tõestama. Kui välisüliõpilastega niiviisi käituda, nagu TTÜ ja TLÜ praegu tegid, on aastate jooksul selles vallas tehtud töö kerge kaduma. Samuti ei tasu unustada, et paljud meie enda noored on üle maailma laiali ja osa neist tahab sügisel välismaa ülikoolides õppima asuda. Käitume siis meie enda välistudengitega nii, nagu tahame, et eestlastega välismaal käitutaks – inimlikult, avatult ja vastutulelikult.