Tallinna lastehaiglasse jõudsid Eesti esimesed laste käerobotid

Liisa Aavik
, reporter
Copy
Käerobot Armeo Spring aitab neuroloogiliste häiretega lapsi.
Käerobot Armeo Spring aitab neuroloogiliste häiretega lapsi. Foto: Remo Tõnismäe

Tallinna lastehaiglasse jõudis sel suvel kaks 5–18-aastastele patsientidele mõeldud käerobotit Armeo Spring.

Robotid on toodetud Šveitsi ettevõttes Hocoma ning üks neist on mõeldud suurematele ja teine väiksematele lastele.

Käeroboti kasutamisega võib alustada juba 5-aastaselt, vanusest rohkem määravad käe pikkus ja lapse võimekus. Roboti abil mängitavad mängud on eri vanuses lastele samad, kuid vastavalt vajadusele saab muuta mängu raskusastet ja kestust. Teraapiamängude käigus saab ekraanil jooni ühendada, tuba koristada või ka näiteks robotiga taevas lennates punkte koguda. Üks sessioon kestab sõltuvalt patsiendist umbes 30–45 minutit.

Iga teraapiaseansi järel hindab füsioterapeut, kuidas liikuvus on paranenud, mõnikord saab abi paarist nädalast või mõnest kuust, kuid tõsisemate käeprobleemide puhul võtab teraapia aastaid.

Arvestatakse laste erinevusi

Teraapia esimeses faasis tehakse kindlaks, kui palju masina tuge laps vajab. Selleks saab noor patsient mängulise ülesande arvutiekraanil seinu värvida, tegevuse käigus analüüsib robot tema liigutusi ning valib mängule õige raskusastme. Lisaks jälgib tegevust füsioterapeut ning seadistab mängu lapsele sobivaks. Lisaks mängu raskusastme muutmisele saab valida treenitavat käeosa: küünarliiges, õlg või ranne. Et käerobotiga teraapia oleks üldse võimalik, peab laps suutma kasvõi natukene ise oma kätt liigutada, sest ka liikuvuse olemasolul on mäng päris raske.

Mäng motiveerib

Kõige sagedamini vajavad teraapiat mitmesuguste neuroloogiliste kahjustustega lapsed – enamasti hemipareesiga, mille puhul on üks kehapool halvatud. Täiskasvanutele on käerobotid suureks abiks näiteks insuldijärgselt liikuvuse taastamiseks.

Füsioterapeut Anna Dudkina sõnul on suvine aeg puhkuste tõttu rahulikum, kuid mõne lapsega on juba ka käerobotit kasutades mängitud: «Kõigile, kes on käinud, on see meeldinud, kuna see on motiveeriv, interaktiivne ja kindlasti põnev. Arvan, et sügisest muutub käerobot populaarsemaks.» Käerobot võimaldab lastel kaasava mängu käigus teha vajalikke liigutuste kordusi suures mahus ning toetab lapse käe treenimist.

Robot soetati annetuste eest

120 000 eurot maksnud käerobotid soetati Tallinna lastehaigla toetusfondi toetavate eraisikute ja ettevõtete toel. Selver toetas heategevuskampaania «Koos on kergem» raames ostu 56 000 euroga, McDonald’si «McHappy Day» raames 30 518 euroga ning Olerexi «Ulata abikäsi» kampaaniaga koguti 15 000 eurot. Ülejäänu kattis toetusfond. Esimene toetus saadi 2018. aastal Olerexilt ning ülejäänud 2019. aastal.

Annetajate toetus kiirendab abivajajateni jõudmist. «Me ei saa öelda, et riik ei tee midagi, aga annetuste toel saame võib-olla natuke varem mõne asjaga lagedale tulla. Käerobot oleks võib-olla haiglale riigi rahadest soetatud viie aasta pärast, aga selle viie aasta jooksul saame nii palju inimesi juba aidata,» selgitab Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer, miks soetati robot just annetajate rahade eest.

Seda, kui paljude laste elu käerobot muudab, näitab Krameri sõnul aeg: «Kui me üheksa aastat tagasi kõnniroboti muretsesime, siis me ka ei teadnud, palju seda kasutatakse. Nüüd töötab see täisvõimsusel ja on tunne, et varsti tuleks veel üks hankida. Tegelikkuses on seda väga vaja, sest neuroloogiliste haigustega lapsi on palju ning mis siin salata, traumad tekitavad ka vajadust selliste aparaatide järele.» Lastefond kogub juba praegu järgmise eesmärgina annetusi unekeskuse jaoks ning loodab peagi praegu ehitatava reanimobiili üle anda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles