Lahemaad ei peagi ühe päevaga ära avastama

Üks Lahemaa vaatamisväärsus on Altja vanad võrgukuurid. Foto: Teele Üprus

Vanasti elasid tuulisel mererannal vaid kehvikud. Tänapäeval on väärtushinnangud muutunud ja mereäärsed külad on mõnusad paigad kenade renoveeritud majadega, kust läbi sõites tekib soov peatuda ja jalutada. Selliseid rannakülasid leidub ka Lahemaal hulgaliselt, igaühel oma lugu.

Ent Lahemaa rahvuspargis, mis muide oli 1971. aastal asutades esimene rahvuspark Nõukogude Liidus, on ka hulgaliselt metsi ja rabasid koos põnevate radadega. Osa neist on tervele Eestile tuntud, ent kes otsib, leiab ka vähem avastatud paiku.

„Tavaliselt need, kellel vähem aega, tulevad ja küsivadki otse, mis on Lahemaa pärlid,” rääkis Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuse infotöötaja Lea Järvala.

Pärlitena tõi ta välja Viru raba, Oandu matkaraja, rannakülad Käsmu ja Altja ning suvituspiirkonna Võsu. Üks populaarsemaid külastuskohti olevat aga Koprarada, mille teeb popiks selle lühidus. Nimelt on õpperaja pikkus üks kilomeeter ning vaheldusrikkal maastikul on hästi näha, kuidas koprad on Altja jõel usinasti tööd teinud.

Gruppide asemel sõpruskonnad

Ühe varjatud pärlina tõi Järvala välja Majakivi matkaraja, kus saab näha Eesti suuruselt kolmandat rändrahnu ning selle otsagi ronida. Ka RMK telkimisplatsid, eriti mereäärsed, on huviorbiidis. Nende hulgast võib leida väga erilisi paiku.

Tänavu on turism muutunud. Kui varem käis Lahemaal palju suuri gruppe, muist Saksamaalt, siis sel suvel rännatakse rohkem perede ja sõpruskondadega. Külastajaid on Eestist, Soomest, Lätist, Leedust. „Pundis on 5–7 inimest, suuri masse praegu liikvel ei ole,” rääkis Järvala.