Suur osa küttepuudest müüakse mustalt

Kuna läinud talv oli tavatult soe, suudeti metsast vähem palki välja vedada ja seega nappis küttepuuks minevat materjali. Foto: Elmo Riig

Iga sügise eel, mil aktiveerub küttepuude turg, tõstatub küsimus hinnast. Kui viimastel aastatel on ahjutäite hind ülespoole rühkinud, siis pärast mullust metsatöödeks nigelat talve ja üraskte rüüstet on hirm päris suur: kas ahjuküttega kodudes ikka jõuab toa soojaks kütta? Ostja õnneks pole küttepuude hind tänavu märkimisväärselt kõikunud. Küll aga tasub eri müüjatelt hinda uurida, sest siin on käärid sees, põhiline vahe tuleb sisse maksude arvelt. Õigemini maksmata maksude arvelt. 

Halupuid tootva Hiiumaa osaühingu Halupuu Firewood Products juhatuse liige Andrus Ilumets seletas Maa Elule, et sõltumata soojadest talvedest ja majanduskriisidest on küttehalgude turu peamine mõjutegur hoopis moodne jagamismajandus.

„Müüakse ja ostetakse maakeeli öeldes mustalt ehk peenemalt väljendudes makse optimeerides,” tõdes Ilumets. „Sel põhjusel ei ole näiteks meie ettevõte alati konkurentsivõimeline ja nii müüme oma toodangut peamiselt Eestist välja või Tallinna, kus hinnast määravam on kvaliteet.”

Müüakse ja ostetakse maakeeli öeldes mustalt ehk peenemalt väljendudes makse optimeerides.

Asjaolu, et küttehalgude turul domineerib nõndanimetatud jagamismajandus, ei ole Ilumetsa kinnitusel omane ainult Eestile. „Saksamaal peetakse sellise turu osakaaluks umbes poolt ja mida rohkem ida poole, seda suuremaks see protsent kasvab. Eestis jääb see hinnanguliselt kahe kolmandiku kanti,“ hindas Halupuu pealik.

Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Anneli Sannik rääkis, et põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas on hinnanguline maksukahju aastas 8,1 miljonit eurot. Kui suur osa sellest täpselt on seotud küttepuude tootmisega, on aga keeruline hinnata.

"Maksu- ja tolliamet teeb riskianalüüsi ja kontrollib kõiki valdkondi, sealhulgas küttepuude varumise ja müügiga seonduvat," tõdes Sannik. "Kui riskianalüüsist selgub, et on vaja isikuid kontrollida, siis seda me ka teeme. 2020. aasta esimese seitsme kuuga oleme metsamajanduse valdkonnas läbi viinud 72 kontrollimenetlust ja tasumiseks makse juurde määranud 284 300 eurot."

Ilma mõju

Kuri viirus, piirangud ja üraskite rünnak pole küttepuuturgu olulisel määral kõigutanud, küll aga ilm, rääkis Maa Elule MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. Sooja talve tõttu oli raiet vähem ja seega oli küttepuuks minevast materjalist puudus. Seda põhiliselt just kevadisel ajal.

„Ehkki oli soe talv, oli vajadus küttepuude järele tavapärane,” nentis Viik. „Kevad venis pikale ja oli inimesi, kes kütsid ahju veel maikuuski. Üraskid tegelevad aga okaspuudega, halupuid tehakse enamasti lehtpuust, okaspuuga tahavad kütta vähesed.“

Küttepuu hind pole eriti langenud, sest raied on sel aastal vähenenud. Eelnevatel aastatel raiuti kõrgete hindade pärast ja siis oli turg materjali täis. 

Viigi sõnul on küttepuude hinda tänavu mõjutanud pigem üldine paberipuu hinna langus, aga sedagi mitte palju, ligikaudu kaks-kolm eurot kolmemeetrise materjali tihumeetri kohta. „Küttepuu hind pole eriti langenud, sest raied on sel aastal vähenenud. Eelnevatel aastatel raiuti kõrgete hindade pärast ja siis oli turg materjali täis. Aga nõudlus küttepuu järele on jätkuvalt,” seletas Viik.

Hind kõigub vähe

Halupuuks sobiva küttepuu hinnalangus on Viigi sõnutsi olnud minimaalne, võib-olla üks-kaks eurot tihumeetri eest. Halupuu kvaliteet eeldab materjali sorteerimist, materjal peab olema parem.

Marginaalne on olnud ka kokkuostjate pakutavate hindade muutus. Praegu on näiteks Pärnu piirkonnas kolmemeetrise lepa küttepuu hind 29 ja segakütte puhul 27 eurot tihumeetri eest. Samas söe- ja graanulitehastes on see 29–31 eurot.

Halupuu ostjad eelistavad pigem musta leppa ja lõhkumiseks sobivamat materjali, mida tuleb rohkem välja sorteerida. Sellise küttepuu tihumeetri hind on Pärnumaal 32–33 eurot. „Hinnatundlikkust ja kauplemist pole ma märganud. Pigem ollakse kvaliteetse küttepuu eest nõus maksma kõrgemat hinda,” rääkis Viik. „On neidki, kes eelistavad kütta ainult kasega, ja siis tuleb välja käia juba paberipuu hind ehk 40 eurot tihumeetri eest. Hind sõltub palju asukohast ehk sellest, mis hinnaga ostavad küttepuud läheduses asuvad tööstused.“

Ostjatele soovitas Viik võimalusel oma küttepuud varakult varuda või oma eelistustest pikemalt ette öelda. „Sobivaid lanke, kust oleks võimalik kvaliteetset ja küttepuuks ehk lõhkumiseks sobivat puud lõigata, ei tule iga kuu ette. Palju mängib rolli langi asukoht. Kui ostjal on väga tõsine soov, peab ta kaugemate lankide puhul olema valmis maksma rohkem transpordi eest,“ lisas ta.

Ürask küttepuud ei mõjuta

Tööjõule eneseisolatsiooniperiood metsandus- ja puidusektoris olulist mõju ei avaldanud, sest metsamehed toimetavad üsna eraldatult ja nakkuse suhtes turvalises keskkonnas, olgu siis tegu metsatööde või halutootmisega. Samuti ei seganud küttepuutootjaid üraskite rünnak.

„Need tegelased mõjutasid rohkem okaspuuturgu, kus tegutsejatel tuli tööd juurde seoses üraskikollete likvideerimisega, aga kütmisel ei taheta okaspuuhalgusid enam kasutada, sest need pilluvad sädemeid. Kui on lahtine kamin, tekib tuleoht, vaigurohkuse tõttu tahmavad kinniste kaminate klaasid ära, kui kolle ei saa piisavalt värsket õhku. Pealegi on okaspuu jätkuvalt väärtuslik tooraine plaadi-, keemia- ja pelletitööstustele,“ põhjendas Ilumets.