/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/08/18/13282372t1h9483.jpg)
- Kas lapsevanemad peavad koduõppeks vaimu valmis panema?
Eile teatas valitsus, et koolides kaob ruumide kuni 50-protsendilise täitumuse piirang. Täna jagab haridus- ja teadusministeerium (HTM) pressikonverentsil soovitusi, kuidas peaksid koolid käituma, kui koroonaviiruse levik laieneb taas. Koolidel üle Eesti on ministeeriumile rohkelt küsimusi, palju küsimusi on ka lapsevanematel ja omavalitsustel – mida teha, kui tekib uus puhang?
Sigrid Teinmann on kolme lapse ema, kes saadab algaval õppeaastal kooli kaks last: üks alustab seitsmendas klassis ja teine läheb esimesse klassi. Kolmas laps naudib lapsepõlve lasteaias. «Milline on plaan, kui puhang algaval kooliaastal jälle võimust võtab?» on Teinmanni küsimus ministeeriumile.
Tema sõnul oli kevadel veidi lihtsam, kuna tema lapsel ei olnud suuri lõputöid. «Eelmine kord jäi kooliaasta lõppu ja nõksutasid vaevaliselt selle koduõppe koos lapsega ära,» meenutas ta kevadet.
Lapsevanemana on tema suurim hirm see, et koolid lähevad uuesti kinni ning lapsed tagasi kodukooli. «Ministeeriumil tekib plaan, et paneme koolid kinni ning vanemad võtku ja õpetagu esimese ja seitsmenda klassi last, aga lapsed ei saa pikalt koduõppel olla,» selgitas Teinmann.
«Kuidas tagatakse, et laps saaks kodus koolitöid teha, ilma et vanem on tema kõrval?» esitab Teinmann teise küsimuse haridusminister Mailis Repsile.
Ka koolid pole kõigega rahul. Postimees rääkis mitmekümne haridusasutusega gümnaasiumitest algkoolideni. Ei saa väita, et koolid poleks ise pärast kevadist koroonatormi oma töös muudatusi teinud, uus nähtus on kas või seegi, et peaaegu igal nurgal kohtuvad lapsed kätedesinfitseerimisvahendiga ning sööklas peavad nad üksteisega vahemaad hoidma.
Näiteks Järveküla koolis koristatakse edaspidi tihemini ja põhjalikumalt, õpetajad saavad igal ajal kasutusele võtta visiirid, raamatukoguhoidja ja administraatori töölaud eraldatakse klaasiga. Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis on keelatud kooli tulla ka väikse nohu või köhaga, keeld kehtib kõigile, kes koolis töötavad või õpivad.
Aega napib
Endine pikaaegne vallavanem, reformierakondlane Mart Võrklaev on suhelnud eri omavalitsuste koolidega ja tõdeb, et koolijuhid on natuke murelikud, sest ministeerium on nende meelest aeglane. «Enamik koole on juba ära otsustanud, kuidas nad 1. septembrit korraldavad. Peetri kooli direktor ütles mulle, et nemad lõid kuus klassi laiali, kuid ega kindlalt teata, kuidas hakkab olema, sest ministeerium võib kõike muuta,» sõnas Võrklaev.
Ta meenutas juunit, mil koolides teati, et lõpetamist tavalisel kujul toimuda ei saa. Koolid hakkasid otsima lahendusi, ostsid ülekande tegemise võimalusi, proovisid hajusat paigutust ning siis, kui kõik oli juba korraldatud, tuli teade, et lõpetamistele võib siiski rohkem inimesi kutsuda.
«Ministeeriumist öeldi ühte, kuid koolid olid raha kulutanud hoopis teistele lahendustele. Lisaks olid ka vanematel ja lõpetajatel ootused, et kõik saaksid õnnitlema tulla,» selgitas Võrklaev.
Mis saab haigetest?
Siimusti lasteaed-algkooli direktor Kaja Reiman sooviks ministeeriumilt teada, kuidas toimida vanematega, kes ei julge lapsi kooli saata, ning mida teha, kui lapsel on mõni krooniline haigus, samuti seda, kuidas korraldada õpet siis, kui tuleb koroonaviiruse teine laine. Reiman soovib ka teada, kuidas distantsilt – kui tekib taas vajadus distantsõppele minna – tagada õpe neile lastele, kes vajavad õpetamisel erimetoodikat.
Tuleb arvestada, et ministeeriumi teadmised tulevastest sündmustest on ähmased. Eks toetume ikka oma talupojatarkusele.
Adavere põhikooli direktor Sirje Jõemaa
«Mure on selles, et meie õpetajaskond on suuresti riskirühmas. Kui õpetajad peaksid haigestuma, on olukord keeruline. Pole ka asendusõpetajaid,» muretseb Kahtla lasteaed-põhikooli direktor Helle Rüütel, kelle sõnul peaks ministeerium juba praegu andma koolidele konkreetsed käitumisjuhised, mida saaks kriisi korral käitumise aluseks võtta.
Millal minna distantsõppele?
Tallinna rahvusvahelise kooli matemaatika- ja loodusainete õpetaja, gümnaasiumi õppekoordinaator Martin Tamm selgitas, et vanemate kõige levinumad küsimused koolile on, kas distantsõpe tuleb tagasi või mitte ning kuidas on koolid kohanenud uute tingimustega, nagu klassiruumide desinfitseerimine ja inimeste hajutamine.
«Tore teada, et koolidele on õppe korraldamisel vabadus antud, kuid konkreetsemaid näpunäiteid ning juhiseid võiks tulla selleks, et oleks parem planeerida eri stsenaariume ja strateegiaid,» leidis Tamm, lisades, et ka kevadel tuli ministeeriumil koolidega suhtlemisel sisse paar ebakindluse nooti.
Kuidas korraldada erivajadustega laste õpe?
Adavere põhikooli direktori Sirje Jõemaa sõnul olid ja on koolil südamel turvalisusega seotud kõhklused ja kahtlused ning ka koolis õppivate erivajadustega laste teema. «Sügiseks oleme vaimult rohkem valmis, ka isikukaitsevahendid on olemas,» märkis Jõemaa. Teda hirmutab kõige rohkem mõte õpetajate haigestumisest, kuna üks õpetaja annab nende koolis mitut ainet.
Kuigi Adavere koolis, kus õpib 55 õpilast, on võimalik erivajadustega lastele vajalikku õppetööd korraldada, on Jõemaa sõnul probleem endiselt selles, et ei ole piisavalt õige tarkvaraga varustatud arvuteid nii kodudes kui ka koolitöötajate peredes.
Ministeeriumi kohta ütles Jõemaa: «Tuleb arvestada, et nende teadmised tulevastest sündmustest on ähmased. Eks toetume ikka oma talupojatarkusele, jälgime soovitusi – kui neid jagatakse – ja käitume vastavalt sündmuste käigule.»
/nginx/o/2020/08/18/13282375t1h67dc.jpg)
Mis saab koolibussist?
Järveküla koolil on enda sõnul Mailis Repsile väga lihtsad küsimused. «Ühistransport tundub olevat saatanast. Kuidas siis maapiirkonnas koolibussi liiklust korraldada? Milleks on kavandatud septembri tasemetööd, kuidas need kooli toestavad?» on vaid osa küsimusi, mis direktor Mare Räisal meelde tulevad.
Kevadel oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tegevus Räisa sõnul tähtis ning nüüd on küsimus selles, kes koordineerib ja tasustab õpetajate sotsiaalmeedia kogukondi eest vedanud inimeste tööd. «Õhinapõhisus ei saa olla peamine motivaator.»
Kernu kool on küll juba piisavalt ettevalmistusi teinud, ent konkreetseid juhiseid ministeeriumilt soovitakse saada selle kohta, kui koolis on viiruskandja. Kuidas siis käituda? «Kas sulgeda kogu kool või saata distantsõppele üks konkreetne klass, kes puutus viiruskandjaga kokku?» küsis kool.
Ministeeriumi tänaselt pressikonverentsilt ootavad kõik koolid selgeid ja konkreetseid soovitusi, mis arvestaks iga kooli suuruse ja eripäraga. Kõige tähtsam on koolidele see, et nende iseseisvus jääks alles, kuid keerulisse olukorda sattudes oleks ministeeriumi juhendist tuge.
Ministeerium: täielik distantsõpe jääb viimaseks abinõuks
Liisa Tagel
HTMi pressinõunik
Haridus- ja teadusministeeriumi praegused soovitused lähtuvad sellest, et tagada viimase võimaluseni tavapärane õppetöö. Silmas on peetud ka seda, et nooremad ja tuge vajavad õpilased saaksid võimalikult palju kontaktõppes osaleda. Põhiline, mida iga inimene selleks teha saab, on haigena kodus püsimine, kätepesu, õigesti aevastamine, köhimine ja nuuskamine.
Terviseamet on kirja pannud konkreetsed juhised haiguskahtluse või haigestunuga lähikontaktis olemise järel käitumiseks.
Sel kooliaastal tuleb olla valmis distants- ja kontaktõppe sidumiseks ning vajadusel mõneks ajaks distantsõppele üleminemiseks, ehkki täielik distantsõpe jääb viimaseks abinõuks. Õppetöö korraldatakse piirkonna epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt ümber eelkõige asutuse või piirkonna kaupa.
Usaldame koole ja oleme kindlad, et tundes kõige paremini oma kooli iseärasusi, võimalusi ja kitsaskohti, leitakse parimad lahendused. Täpselt samade nõudmistega ei saa läheneda paarikümne lapsega maakoolile ja tuhande õpilasega linnakoolile. Seepärast oleme koostanud soovituste paketi, toonud välja olulisi teemasid ja võimalikke lahendusi, mille seast iga koolijuht saab valida kõige sobivama.
Kuidas korraldada karantiin?
Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar selgitas, et praegu on vähe uuringuid tehtud, kuid võib öelda, et lapsed saavad koroonaviiruse nakkuse täiskasvanutelt. «Leibkondade uuringud on näidanud, et nakatumine toimub täiskasvanult lapsele. On mitu näidet lastest, kes on haigestunud Covid-19sse ja pole kedagi nakatanud,» ütles Lutsar.
Kas klassiruumis ja koridorides peaksid õpilased ja õpetajad hoidma üksteisega vahemaad? «Klassis pole väga võimalik hoida kahemeetrist distantsi, ent natuke võiks üritada. Kergem lahendus on vahetundide ajal lapsed õue lasta,» rääkis professor.
Teadusnõukoda on öelnud, et maski kandmine siseruumides on rangelt soovitatav siis, kui Eestis hakkab viirus väga kiirelt ja jõudsalt levima ning pole võimalik hoida distantsi. «Keeleklassides on maskis õpetamine keeruline. Kuid praegu ei ole vaja klassis maski kanda,» lisas Lutsar.
Ta sõnas, et kui koroonapositiivne õpilane peaks kooli tulema, siis esialgu lähevad kaheks nädalaks koju kõik lähikontaktsed. «Karantiini peaksid minema lähikontaktsed ehk terve klass, mitte terve kool,» ütles Irja Lutsar.
Pealinnal oma stsenaarium
:format(webp)/nginx/o/2020/08/18/13282379t1h1115.jpg)
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul võiksid kõik pealinna koolid korraldada avaaktused 1. septembril värskes õhus. Linnavalitsus jälgib koroonaviirusega nakatumiste arvu iga päev ja kui nakatumine Eestis kasvab, siis ollakse valmis haridusasutuste tööd ümber korraldama.
«Oleme ette valmistanud kolm stsenaariumi, mille järgi nakkusohu muutudes toimida,» ütles abilinnapea, kelle sõnul on see osa linna üldisest strateegiast ja sarnaseid tegevusplaane on koostatud ka teistes valdkondades.
«Tuleval nädalal kohtume Tallinna lasteaia- ja koolijuhtidega, et arutleda riskide ja nõuete üle ning kuulata nende ettepanekuid. Ootame ära ka suunised haridus- ja teadusministeeriumilt,» lisas Belobrovtsev.