Juhtkiri: Keskerakonna kaks tiiba

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Keskerakonna vene tiib on koostööd EKREga kritiseerinud
• Lõhe eesti ja vene tiiva vahel Keskerakonnas on siiski näiline
• Kumbki pool ei suudaks oma eesmärke saavutada ilma teiseta

Keskerakonna juhatuse liikmed Mihhail Kõlvart ja Yana Toom on märkinud, et koalitsioon ühiskonda lõhestava EKREga võib kahjustada laupäevasel erakonna kongressil võetud eesmärki võita järgmised kohalikud valimised ja saavutada taas absoluutne enamus Tallinna volikogus. Vastuolu erakonna vene ja eesti tiiva vahel EKRE küsimuses on siiski pigem teeseldud kui põhimõtteline.

Ei maksa unustada, et eelmiste riigikogu valimiste üks põhiteemasid oli üleminek ühtsele eesti koolile, millega olid valmis alustama kõik erakonnad peale Keskerakonna ja EKRE. EKRE valijad muretsevad eesti ja konservatiivsemad vene valijad vene identiteedi pärast, mida «segakool» ohustaks.

Keskerakonna ja EKRE koalitsioon võimaldas ühtse eesti kooli küsimuse päevakorrast maha võtta. Mitte ükski teine koalitsioon nii täielikku võitu selles küsimuses ei oleks pakkunud. Nii võivad Keskerakonna vene tiiva esindajad küll kaamera ees ja kõnepuldis olla EKRE retoorika suhtes kriitilised, aga valikut ei ole, sest koalitsioon Reformierakonnaga tooks ühtse eesti kooli teema ilmselt taas päevakorrale.

Teisalt ei saa muidugi eitada mõningast pettumust, mis Keskerakonna valijaid võib olla haaranud koalitsiooni tõttu EKREga. Ka arvamusküsitlused Keskerakonnale praegu võitu ei ennusta. Kuid aega on üle aasta, ja kohalikel valimistel on venekeelsete valijate osakaal suurem, sest hääletada saavad ka kodakondsuseta ja Vene kodanikest püsielanikud, mis mõneti muudab olukorda.

Keskerakonnas mõistavad kõik väga hästi, et erakond püsib tugev üksnes siis, kui tema mõlemad tiivad, nii eesti kui ka vene, hoiavad kõigele vaatamata kokku.

Kuigi Keskerakonna vene tiivalt on varem ja kongressilgi lastud selgeid kriitikanooli EKRE poole ja soovitatud erakonnal seista oma väärtuste eest, on neil EKREga sotsiaalse konservatiivsuse küsimuses ka selge ühisosa. Sellele viitas Mihhail Kõlvarti irooniline kommentaar kongressi sõnavõtus, milles ta kahtles, kas on üldse õige inimene väärtustest rääkima, «või selleks mul peaks olema roosa kleit ja rääkima sellest peaks roosa-aias». Arvestades, et vene valija on võrdõigusluses konservatiivsem kui eesti valija, ei tohiks vene tiival tekkida ületamatuid raskusi EKRE-koostöö õigustamisega oma valijaskonnale.

Suuresti tänu Keskerakonna olemasolule puudub Eestis tugev venemeelne erakond. Ja isegi kui selline eksisteeriks, oleks ta võimalused oma valijate huvisid kaitsta ahtamad kui Keskerakonnal. Seda mõistavad hästi erakonna vene tiiva juhid, kelle retoorika ja poliitikanägemus on aastatega muutunud üha enam eesti- ja euroopakesksemaks, et mitte hirmutada eemale Keskerakonna eestlastest valijaid. Teiselt poolt on see jätnud erakonna eesti tiiva kindlalt seisma vene valijale oluliste huvide eest, sest ilma vene häälteta ei oleks lootust hoida võimu ei Tallinnas ega ka riigis. Nii mõistavad Keskerakonnas kõik väga hästi, et erakond püsib tugev üksnes siis, kui tema mõlemad tiivad, nii eesti kui ka vene, hoiavad kõigele vaatamata kokku.

Keskerakond on praeguseks peaministripartei olnud kahes valitsuses kokku kolm aastat ja üheksa kuud, mis on rohkem, kui erakond on üldse eelneva veerandsaja aasta jooksul valituses osalenud. Kas praegune edu oli lihtsalt osava politikaanluse tulemus või kajastab ka mingeid põhimõttelisi muutusi valijaskonna pikaajalistes eelistustes, näitavad ilmselt tuleval sügisel toimuvad kohalikud valimised.