Eesti kosmoseseadus sai nurgakivi

Eesti esimese satelliidi ESTCube-1ga oli viimane kontakt 2015. aasta kevadel. Foto: Stanislav Moškov

Eesti esimene satelliit lendas kosmosesse juba 2013. aastal. Nüüd on meie oma kosmoseseadusega jõutud esimeste sammudeni. Hädavajalik on see suuresti põhjusel, et leevendada riske, millega võiks kõige-kõige ekstreemsematel puhkudel kaasneda enam kui kümne riigieelarve suurune kahjutasu.

Märkigem selle kõige niruma stsenaariumi kohe ära eelmisel teisipäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ilmunud kosmose­objektide seaduse väljatöötamise kava abil. «Üheks suurimaks ohuks on satelliidi ja rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) kokkupõrge. ISS väärtuseks on hinnanguliselt 100 miljardit dollarit, samas kahjunõuded võivad olla mitu korda suuremad, sest ISS on mehitatud. Seega peab Eesti tegema kõik endast oleneva, et ükski Eestiga seostatav kosmoseobjekt kosmoses õnnetust ei põhjustaks ja Eesti riigina kosmosevaldkonnas vastutustundlikult tegutseks.»

Eesmärk: aastas vähemalt üks satelliit

Eesti kosmosepoliitika- ja programmi 2020–2027 järgi on eesmärgiks seatud aastas vähemalt ühe satelliidi või aparatuuri orbiidile saatmine.

Seni on satelliite ehitanud ja orbiidile saatnud vaid ülikoolid, kuid huvi on üles näidanud ka ettevõtjad.

• ESTCube-1 (2013, juhtülikool Tartu Ülikool).
• Koit, TTU101 (2019, Tallinna Tehnikaülikool)
• Hämarik, TTU100 (plaanitud 2020. aastasse, mitu korda edasi lükatud, Tallinna Tehnikaülikool)

Põhimõtte, et kosmoseobjekti eest peab vastutama ja tekkivad kahjud hüvitama objekti päritoluriik, on juurutanud ÜRO. Nemad hakkasid kosmosevaldkonda reguleerima 1966. aastal ning on aastate jooksul vastu võtnud viis kosmoselepet. Eesti on neist allkirjastanud vaid riikide tegevuspõhimõtted Kuu ja teiste taevakehade uurimisel (2010. aastal toonase peaministri Andrus Ansipi poolt), kuid riigikogu pole seda veel ratifitseerinud.

Eesti on küll liitunud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) konventsiooniga, aktsepteerides kõiki agentuuri poolt eelnevalt sõlmitud lepinguid ja regulatsioone, kuid see ei asenda riiklikku kosmoseseadust, mis peaks 2022. aasta lõpuks jõustuma.

Näiteks võib tekkida olukord, kus Eesti võtab teadmata vastutuse kosmoseobjektide eest, mis ei too tulu meie majandusele ega teadusele. Samuti võivad tähtede poole lendu minna missioonid, mis ohustavad teisi ja võivad Eestile tuua kahjunõudeid, ilma et riik saaks sekkuda. Seega tuleks reguleerida vastutust ning info jagamist riigi ja satelliitide vahel, samuti paika panna satelliitide ja kosmose raadiosageduste registreerimise protsess ning satelliitide käitlemine.

Seaduse väljatöötamisel on plaanis analüüsida teiste riikide kosmoseseaduseid. Kui Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Uus-Meremaa seadustest on esialgse hinnangu järgi palju õppida, siis Luksemburgi reeglistikku suhtumine on märgatavalt skeptilisem. Luksemburgi kosmoseseadus on tekitanud rahvusvaheliselt palju tähelepanu ja osaliselt ka pahameelt, sest nad lubavad maavarade kaevamist ja kasutamist kosmoses. Luksemburgi eesmärk on aidata kaasa süva­kosmosetööstuse tekkele.

Meie teadlastel, tudengitel ja firmadel on võimalus kosmoseavastustesse panustada.

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma

Eesti esimese tudengi­satelliidi ESTCube-1 ehitamist nõustanud Mart Noorma sõnul tuleb seadus sobival ajal. «Eestil on kogemus ühe satelliidimissiooni, ESTCube-1 orbiidile viimisest kuni missiooni lõpuni. See aitab ka seadusloomes õppida praktilisest kogemusest, et tulevased missioonid toimuksid veelgi sujuvamalt,» lausus Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor.

Kuidas kulges ESTCube-1 puhul koostöö Eesti riigiga? «Eesti riik, selle ametnikud ja asutused andsid väga suure panuse ESTCube-1 missiooni õnnestumisse. Eesti on ESA liige ning see avab Eesti teadlastele, tudengitele ja ettevõtetele võimaluse inimkonna kosmoseavastustesse panustada,» märkis Noorma. Just ESA, kelle kanderaketilt viidi EST­Cube-1 kosmosesse, oli satelliidi lendu saatmisel lõplik otsustaja.

Kosmoseprogrammi õnnestumine toob vähemalt 300 miljonit

Seaduse välja töötamise kavas on välja toodud, et tänavu aprillis kinnitatud Eesti kosmoseprogramm peaks plaanide täitumise puhul sisse tooma 300 miljonit eurot. Maksma läheb see umbkaudu 80 miljonit eurot. Ligi 3,5-kordse tulu peaksid tooma järgnevad tegevused:

• Ligipääsu tagamine kosmoseandmetele ja -teenustele, luues selleks Eestisse vastav taristu ning arendades koostööd teiste riikide ja organisatsioonidega.
• Majanduskasvu edendamine, tagades kosmosetehnoloogial tugineva ettevõtluse arenguks sobiva keskkonna.
• Kosmoseteaduse ja -hariduse arendamine rahvusvahelise koostöö abil.