Pamela Maran: armastada ja andestada

Pamela Maran. Foto: Erakogu

Vastuseks 20. augusti tulistele kõnedele kirjutab kirjanik ja raamatu «Eesti vanaemade lood ja salatarkused» autor Pamela Maran.

ündisin mõni aasta enne Eesti iseseisvuse taastamist kirikuõpetaja ja kiriku organisti peres, küllalt vaestes oludes väikeküla 50-ruuduses korteris, kus me ühes vendadega kasvasime. Ema tuli Siberist 1972. aastal ja räägib eesti keelt siiani märgatava aktsendiga. Taevased ei kinkinud mulle eeldusi säravaks läbilöögiks, vaid pigem koolikaaslaste kiusu ja ootusi, mida küll saaks riik minu kui elubingo kaotaja heaks teha.

Kõigest hoolimata õpetasid vanemad mulle püüdlikkust, ausust ja armastust kõige elava vastu, mitte olema «kurva elusaatuse» ohver. Töötasin 16-aastasena poes alaealisele lubamatuid 12-tunniseid vahetusi, 11. klassi lõpul leidsin tööd maakonnalehes. Otsisin võimalusi, kuidas ettemääratusest üle olla. Nüüd juhin oma ettevõtet, olen andnud tööd kujundajatele, ajakirjanikele, joogaõpetajatele, illustraatoritele ja teistele asjaosalistele. Seda kõike on võimaldanud mu armas Eesti.