EKI keelekool: kissellist ja karussellist

Tiina Paet
, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja-nooremteadur
Copy
Sõit karussellil
Sõit karussellil Foto: Erakogu

EKI vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet kirjutab suviste sõnade kisselli ja karusselli, aga ka balleti ja terrassi ajaloost ja õigekirjast.

Aeg-ajalt on keelenõuandest ikka küsitud nende iga õige suve juurde kuuluvate sõnade õigekirja, vähem ka nende käänamist.

Mida need sõnad tähendavad, teab iga lasteaiaeelik, aga ehk on huvitav teada ka, kust nad eesti keelde tulevad. Kissell tuleb eesti keelde vene keelest saksa keele vahendusel. Vene sõna кисель on ajendatud sõnast кислый, mis tähendab «hapu».

Sõna kiisel, mida eesti keeles on varasemal ajal kisselli, aga ka kaerajahust tehtud pudrutaolise toidu kohta kasutatud, kuulub etümoloogiasõnaraamatu järgi vanemate vene laenude hulka. On arvatud, et see võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna eesti keelde uuesti laenatud kujul kissell.

Eesti esimeses õigekeelsussõnaraamatus (1918) sõnu kissell ega kiisel ei esine, ÕSi teises trükis (ilmunud 1925–1937) juhatatakse märksõna kissell juurest vaatama sõna kiisel.

Sõna karussell tuleb eesti keelde prantsuse sõnast carrousel samuti saksa keele kaudu ja seda on kasutatud juba 1857. aastal Tallorahwa Postimehes. 1884. aastal ilmunud Ado Grenzsteini «Eesti sõnaraamatus» on kirjapilt karusell ja seletuseks antud: «pöörkiigu moodu wõlli ümber keerutatawad sõiduhobused laste naljatuseks, keerkiik, keersõit».

Praegusajal tarvitatakse sõna karussell ka ülekantud tähenduses paljude sündmuste ja pööretega olukorra kohta, aga ka pea- või südamepöörituse kohta. Veel sisaldub see sõna kõiksugu pöörlevate seadmete nimetustes. Näiteks beebivoodi külge kinnitatakse voodikarussell, metallitöötlemises tuntakse karussellpinki, köögikarusselliks nimetatakse köögikapi pöörlevat sisemust ja kaustakarussell on pöörlev kaustahoidik.

Nii nagu kisselli käänatakse ka karusselli tüüpsõna riik järgi. Veel samasse käändtüüpi kuuluvaid veaohtlikke võõrsõnu on terrass ja ballett. Needki sõnad on eesti keeles ammu kodunenud ja juba 1918. aasta ÕSis sees.

1918. aasta Postimees kirjutab: «Eeskava pakub sedasama, mis warieteedes harilikult: ballett igasugustelt nais- ja meesballeriinadelt, üsna lahjawõitu laulu, humori ja mõnesuguseid tasakaalu- ning muid kunsttükke.» Tollal kirjutati neid sõnu samamoodi nagu praegu, kuid käänamine oli veidi erinev. Mitmuse osastavas oli lisaks vormidele ballette ja terrasse lubatud ka balletta ja terrassa.

Eesti keelde tuleb ballett saksa ja prantsuse keele kaudu itaalia sõnast balletto. Sõna terrass kirjutamisel eksitakse siinkäsitletud sõnadest kõige enam, õige sageli on näha ühe r-iga kirjapilti. Siiski on terrass nii saksa kui ka prantsuse keeles, kust see sõna tuleb, kahe r-i ja kahe s-iga ja nii on ka eesti keeles õige kirjutada. Sõnakuju terass võib leida 1893. aasta Wiedemanni sõnaraamatust.

Seesuguste meeldetuletuste saatel on hea suve ära saata, teha karussellil veel viimane tiir, rüübata mustikakisselli, sirutada end välja terrassil või vaadata ära kaua edasi lükatud balletietendus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles