Mihkel Kunnus: silmakirjalik hukkamõist

Linnarebane. FOTO: Raido Nagel Foto: Raido Nagel

Rebane linnas on ohtlik. See ei ole nunnu loomake, vaid oma loomuliku elukeskkonna kaotanud eksikülaline, kes paremal juhul annab mõnele koerale kärntõve, halvemal juhul koeraomanikule ehhinokokk-paelussi ja viimane on väga ohtlik parasiit. Võib- olla pistab nahka ka mõne vabalt uitava kassi, aga see on isegi tore, sest need on väga tõhusad linnutapjad.

Leian, et Kärdla vallaametnik käitus õigesti. Ei olnud vaja bürokraatlikku aruandlust, fossiilkütuste energial kohale kappavaid ekipaaže ega muud. Ta käitus ökoloogiliselt korrektselt. Avalikkuse raevukat reaktsiooni aitab aga selgitada kultuurisemiootika.

Kujutleme metslast, kes tahab miskipärast oma naabrile halba. ­Näiteks, et too murraks jalaluu. Naaber on ohtlik ja hakkaks vastu, pealegi on tal ­pidevalt hõimlased läheduses. Nii teeb metslane naabrit sümboliseeriva ­nuku ja murrab sellel jala. See on n-ö voodoo-nukk, eks. Kultuurisemiootika – veel üks sünge teadus – ütleb, et ka «tsiviliseeritud rahvad» käituvad suuresti nõnda.