EOK rahajagamine tekitas kergejõustikuringkonnas pahameelt

• Kergejõustiklasi justkui karistatakse võistlemise eest.
• Erki Nool on komisjoni otsuste osas ülimalt kriitiline.
• Martti Raju ja Erich Teigamägi selgitavad raha jagamise tagamaid.

Hiljuti kinnitas Eesti Olümpiakomitee (EOK) tippspordikomisjon uue toetuste saajate nimekirja. Kergejõustiklasi on rahasaajate seas 19, suurt vastukaja on tekitanud kuulitõukaja Kristo Galeta ja maratoonar Roman Fosti juhtumid. Neist esimene arvati nimekirjast välja, teisel vähendati toetust poole võrra. Tegelikult on kaotajaid veel mitu, nagu ka võitjaid, nii on see nimekirjade uuenemisega alati olnud.

Esmalt võitjatest. Nendeks on sel hooajal ilusaid tulemusi pakkunud tõkkesprinter Keiso Pedriks, kuulitõukaja Jander Heil, kolmik- ja kaugushüppaja Tähti Alver ning kümnevõistleja Taavi Tšernjavski, kes said jagatud C-kategooria. Seejuures ei tekkinud nende osas komisjonis ka vastuväiteid.

Eelmisel aastal Eesti rekordi 20.76ni viinud 37-aastane Kristo Galeta enam EOK toetuse saajate hulka ei kuulu nagu ka Eesti naiste odaviskerekordi omanik Liina Laasma. Doha MMil 33. koha saanud Galeta eakaaslane Roman Fosti peab leppima poole väiksema toetusega ehk jagab C-kategooria toetust Jaak-Heinrich Jagoriga. Poole väiksema summaga peavad hakkama saama ka kaugushüppaja Ksenija Balta ja vasaraheitja Anna Maria Orel.

EOK tippspordikomsjoni kuuluvad komisjoni juht Erich Teigamägi, Priit Ilver, Tõnu Tõniste, Ago Markvardt, Jaan Talts, Jaanus Kriisk, Eveli Saue, Jaan Kirsipuu ning EOK poolelt spordidirektor Martti Raju.

«C taset ei määrata selle eest, kui keegi «tiksub» mingil tasemel, vaid mõeldakse, kas temast võiks saada kõrgema taseme sportlane.» Martti Raju

Alaliit esitas 25 nime

Kergejõustikuliit esitas komisjonile nimekirja, kus oli 25 täiskasvanud sportlast ja pidi sarnaselt kõikidele teistele alaliitudele oma sportlastele toetuse küsimist põhjendama. Selles nimekirjas olid nii Galeta kui Fosti, aga ka näiteks vasaraheitja Kati Ojaloo, kes uuendas hiljuti Eesti rekordit, ent see juhtus pärast komisjoni otsust.

Martti Raju sõnul jagatakse komisjonis raha reeglina tulemuste järgi. «Kuna A ja B-kategooria on niikuinii tulemusega seotud, siis C taseme toetuse saamise eelduseks on see, et sportlasel oleks variant tõusta A või B taseme sportlaseks. Et ta oleks perspektiivikas ja arenev,» selgitab Raju tehtud otsuseid.

«C taset ei määrata selle eest, kui keegi «tiksub» mingil tasemel, vaid mõeldakse, kas temast võiks saada kõrgema taseme sportlane,» lisab Raju. Fostil on Raju sõnul võimalik ka OMi norm täita ja seeläbi rohkem toetust saada nagu on Tiidrek Nurme puhul.

Komisjoni juht Erich Teigamägi, kes on ühtlasi Eesti kergejõustikuliidu president, lisab, et tegutsetakse juba paikapandud reeglitega. «Need on juba komisjoni eelmisel perioodil väljakujunenud. A ja B osas on pilt üsna selge, sealt allapoole vaadatakse kirjutamata reeglite järgi tulemustest esmalt seda, kas sportlane on varasematel tiitlivõistlustel tulnud MMil 20 ja EMil 10 sekka. Reeglid on muidugi mingi piirini painduvad,» ütleb Teigamägi.   

Galeta on pärast rahvusrekordi püstitamist käinud mitmel operatsioonil ja pole seetõttu saanud ka tulemusi näidata. «Kahjuks ei saanud positiivset hinnangut  need kergejõustiklased, kes pole võistelnud või kel pole ka eelmistelt tiitlivõistlustelt head tulemust all,» viitab Teigamägi kuulitõukajale, kes ka Doha MMil vigastuse tõttu starti ei läinud.

Siiski on lootus, et alaliit saab sportlasi ka omalt poolt aidata. Teigamägi sõnul plaanib alaliit juhatuses arutada nii Ojaloo kui Fosti juhtumit. Ojaloo teema tuleb lauale ka EOK tippspordikomisjoni järgmisel koosolekul.

Nool ülimalt kriitiline

Eelmise EOK tippspordikomisjoni liige Erki Nool avaldas nördimust, et uue komisjoni sees ei seista enam kergejõustiku eest piisavalt. «Kui enne valimisi ütles EOK president Urmas Sõõrumaa, et tippspordikomisjon on kõige halvemat tööd teinud, siis ta kavatseb sinna panna uued inimesed, kellel on otsustusvõime ja -julgus. Iseenesest oleks ju võinud üheks eelduseks olla ka analüüsivõime, aga ju see polnud oluline,» alustab Nool irooniliselt.  

«Kui EOK annab väga selgelt mõista, et kergejõustiklasi on nende rahastasmissüsteemi sees liiga palju, siis see ongi väga konkreetne sõnum, et kergejõustiklasi on Eesti olümpiakoondise joaks liiga palju ja seetõttu toetatakse teisi alasid protsentuaalselt rohkem,» jätkab olümpiavõitja, kelle arvates  tehakse toetuste osas liiga ka kergejõustikutreeneritele.

Nool toob välja ka võrdluse teiste aladega ja avaldab imestust, miks karistatakse kergejõustikuliitu selle eest, et nad on vaatamata koroonakriisile jätkuvalt võistlusi korraldanud ja sportlasi justkui võistlemise eest. «Sõudjad pole võistelnud, vehklejad pole võistelnud, paljud alad pole ühtki võistlust teinud, aga saavad ikka toetust. Meil saab Galeta seetõttu karistada, et tal pole tulemust. Kas vehklejatel on tulemusi? Mul pole vehklejate vastu midagi, aga see pole võrdne kohtlemine, teiste alade puhul me ju ka ei tea sportlaste tegelikku seisu, sest nad lihtsalt polegi võistelnud.»

Nool kritiseerib ka komisjoni juhti. «Saan aru, et on uus juht ja uus strateegia, mina avaldan lihtsalt oma subjektiivset arvamust. Leian, et meie alale tehakse liiga, aga kui see on EOK uus suund, siis on see loogiline. Samas, kui kergejõustiklasi enam olümpiakoondises poleks, siis meie sportlasi poleks ka rahvusvahelises telepildis. See oleks ka kurb,» ütleb endine kümnevõistleja.

Noole sõnul peaks kategooriatest olema lisaks olemasolevatele ka D, sest C-kategooria rahade jagamine on devalveerunud.

«Mingitele aladele antakse toetust lihtsalt seepärast, et need üldse eksisteeriksid, näitkes maadlus või tõstmine. Selle jaoks peaks olema D-kategooria. Näiteks Hans-Christian Hausenberg on väljas, aga mingid täiesti tundmatud ja tulemusteta sportlased on sees, kellest me pole kuulnud ega kuule ka edaspidi. Hausenbergi kaugushüppe tulemus on aga väga heast klassist ja pole ka OMi normist kaugel. Fosti oleks oma praeguse rekordiga ka olümpial päris korralikul kohal. Meil võrreldakse omavahel kergejõustiklaste tulemusi, aga peaks võrdlema kõikide alade sportlaste tulemusi ja siis ei tekiks küsimust, miks kergejõustiklased rahasaajate seast välja jäävad,» lõpetab Nool.

Toetuse saajad kergejõustikus

Magnus Kirt A

Maicel Uibo A

Janek Õiglane B

Rasmus Mägi C+

Johannes Erm C

Kaur Kivistik C

Martin Kupper C

Tiidrek Nurme C

Tähti Alver/Ksenija Balta C

Roman Fosti/Jaak-Heinrich Jagor C

Jander Heil/Keiso Pedriks C

Anna Maria Orel/Kätlin Tõllasson C

Risto Lillemets/Kristjan Rosenberg/Taavi Tšernjavski 2xC

Toetuse tasemed

A-tase

OM ja MM 1. koht: palgafond* 4000 EUR ja ettevalmistustoetus 2200 EUR

OM ja MM 2.-3. koht, EM 1. koht: palgafond* 2500 EUR ja ettevalmistustoetus 2200 EUR

B-tase

OM 4.-10. koht, MM 4.-8. koht, EM 2.-3. koht: palgafond* 1600 EUR ja ettevalmistustoetus 1400 EUR

C-tase

OM-kandidaadid: alates 2019 jaanuarist on ettevalmistustoetus 1000 EUR

C+ (erand)

EOK tippspordikomisjoni eriotsusega määratud toetus maailma paremikku kuuluvatele Eesti sportlastele, kes süsteemi kohaselt peaksid saama C-taseme toetust, kuid erandkorras saavad B-taseme ettevalmistustoetust 1400 eurot kuus.