:format(webp)/nginx/o/2016/03/04/5123447t1hccab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13063683t1hb57c.jpg)
- Puidu põletamine pole loodussäästlik elektri saamise viis
- Mets ei suuda vabanenud süsinikuvaru kiiresti taas siduda
- Euroopas raiutud puidust põletatakse praegu 40 protsenti
Euroopa metsavarude kaitsmiseks ja kliimamuutuste aeglustamiseks on tarvis muuta seadusi või vähemalt maksupoliitikat, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Veel kümmekonna aasta eest olid paljud tulihingeliselt veendunud, et puidujääkide, põhu ja üldse biomassi põletamine elektrijaamades fossiilkütuste asemel toob rohelise elektri meile kõigile ning vedelkütuste asendamine taimedest valmistatud kütusega on pikk samm helge tuleviku poole. Et seda toetas tollane parim teaduslik teadmine, jõudis see mõtteviis võrdlemisi kiiresti seadusandjate lauale ja realiseerus poliitiliste otsustena. Nii soodustavad mitmed riigid puidu ajamist elektrijaamade küttekolletesse ja kohustavad kütusemüüjaid lisama bensiini ja diislikütusesse biokomponente.
Nõnda kujutletud tulevik püsis helgena seni, kuni selgus, et biokütused konkureerivad meie toidulauaga, et ühe liitri mõnda tüüpi biokütuse tootmiseks kulub rohkem kui liiter fossiilkütuseid ning et puidust tööstuslikus mastaabis elektri tootmine toob endaga kaasa tohutu surve metsale. Pealegi on puit üsna sant energiaallikas. Puidu põletamisel läheb atmosfääri märksa rohkem süsihappegaasi saadud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi või isegi kivisöe põletamisel. Teisisõnu, kivisöe asendamine puiduga tähendab kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Vähemalt mõneks ajaks. Aga aega meil pole.
Kord juba vastu võetud poliitilisi otsuseid on raske muuta ja suurel äril on omad võimalused toimimisviise põlistada. Metsa liigitamine taastuvaks energiaallikaks põhineb tõsiasjal, et mets kasvab või kasvatatakse tagasi ning uus mets seob endasse raiutud puidu põletamisel atmosfääri paisatud süsihappegaasi. Mait Klaasseni sõnadega: meie kliimas on väga raske takistada metsa kasvamist. Kõik, mis pole paljas liiv, mädasoo või sageli vee all olev jõelamm, kipub metsa kasvama.
Oletus, et pärast raiet istutatud uus mets taastab kiiresti süsinikuvaru, ei pea paika. Kui teadlased on midagi nii tähtsat välja selgitanud, tuleb sellest väga valjusti rääkida.
Isegi kui jätta kõrvale rahas hindamatud väärtused, mida pakub hästi hooldatud põlismets, ja piirduda ainult arvepidamisega süsiniku üle, kujuneb tekkiva Exceli tabeli väljund torkivaks. Mets on palju rohkem kui ainult puud. Süsinik on seal peidus väga erinevates kohtades ja vormides. Mitmesuguste ainete ringluse mõõtmistäpsuse kasv ja täpsem info metsa kui terviku keerukusest, arengust ja muutumisest viis kümmekond aastat tagasi fundamentaalse järelduseni. Nimelt kulub paljude metsatüüpide puhul pärast metsa raiumist mitusada aastat, et kogu metsas peituv süsinik sinna tagasi koguneks.
Teisisõnu, oletus, et pärast raiet istutatud uus mets taastab kiiresti süsinikuvaru, ei pea paika. Kuigi noored kiiresti kasvavad metsad korjavad vanadest nobedamini õhust süsihappegaasi, on vanade metsade eri kihistutes ladestunud palju rohkem süsinikku. Pärast metsa raiumist pääseb osa sellest liikvele. See tähendab, et puitu ei tohi lühiajalistes prognoosides ja eriti energeetika vallas kasutamisel pidada taastuvaks loodusvaraks.
Kui teadlased on midagi nii tähtsat välja selgitanud, tuleb sellest väga valjusti rääkida. Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoda EASAC pani kolme aasta eest kokku uuel teadmisel põhineva sõnumi Euroopa Komisjonile1. Praegu põletatakse ühel või teisel moel ligikaudu 40 protsenti Euroopas raiutud puidust. Teadlaste sõnum oli lihtne: seda on liiga palju ja läheb vähemalt aastakümneid aega, et nõnda atmosfääri jõudnud süsinik uuesti seotaks. Puit ja selle taga olev mets on väärtuslikumad kui lihtsalt energiaallikas. Neid peab targemalt kasutama ja vastavalt maksustama.
Raport hakkas varsti oma elu elama. Euroopa Komisjoni veskid jahvatavad aeglaselt ja tuginevad suures osas liikmesriikide arvamustele. Raporti koostamisel osalenud akadeemiad kõnelesid vaatekoha muutmise vajadusest oma maade valitsustele. Kolleegide sõnul reageerivad kõige tõsisemalt Holland ja Ühendkuningriik. Neis maades on metsa vähe ja seetõttu mure mõistetav.
Euroopa Komisjoni veskid jahvatavad aeglaselt. Raporti koostamisel osalenud akadeemiad kõnelesid vaatekoha muutmise vajadusest oma maade valitsustele. Kolleegide sõnul reageerivad kõige tõsisemalt Holland ja Ühendkuningriik.
Raporti autorid vaatasid järjest lisanduvad argumendid üle ja summeerisid need kommentaarina selle valdkonna absoluutses tippajakirjas2. Sellele reageerisid valuliselt puidusektori osalised, nagu rahvusvahelise energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA) bioenergia grupp3, mis on kindlalt veendunud, et puidu jätkusuutlik tarvitamine energia tootmiseks on kliima seisukohalt ülimalt mõistlik toimimisviis.
Kuigi Agathe Christie märkis, et imelik on see maailm, kus kaks vaatavad ühte ja sama, kuid näevad täiesti vastupidist, on erinevate arvamuste olemasolu igati loogiline nii keerukate süsteemide puhul, nagu on meie mets. Tasakaal sünnib seal vaid kompromisside kaudu.
Sellest diskussioonist sai selgeks lihtne tõsiasi: Euroopa metsavarude kaitsmiseks ja kliimamuutuste aeglustamiseks on tarvis muuta seadusi või vähemalt maksupoliitikat. Konkreetselt: kuna puidu põletamisel tekkiv süsihappegaas jääb õhus ringlema vähemalt mitmekümneks aastaks, on tarvis see maksustada sama moodi fossiilkütuste põletamisega. Vastav ettepanek maandus hiljuti Euroopa Komisjoni lauale.
1 Multi-functionality and sustainability in the European Union’s forests. EASAC policy report 32. April 2017, https://easac.eu/publications/details/multi-functionality-and-sustainability-in-the-european-unions-forests/
2 Norton, M., Baldi, A., Buda, V., Carli, B., Cudlin, P., Jones, M.B., Korhola, A., Michalski, R., Novo, F., Oszlanyi, J., Santos, F.D., Schink, B., Shepherd, J., Vet, L., Walloe, L., Wijkman, A. 2019. Serious mismatches continue between science and policy in forest bioenergy. Global Change Biology Bioenergy, 11(11), 1256–1263, doi 10.1111/gcbb.12643
3 https://www.ieabioenergy.com/wp-content/uploads/2019/12/WoodyBiomass-Climate_EASACresponse_Nov2019.pdf
Euroopa teaduste akadeemiad: puidu ja biomassi laiaulatuslik kasutamine elektri tootmiseks on kliimamuutuste seisukohalt põhimõtteliselt vale
Riikide keskne ülesanne kliimamuutuste leevendamisel ja kliimakriisi vältimisel on kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine. Mitmed eeskujuks seatud Euroopa riigid on selle eesmärgi nimel asendanud elektrijaamades fossiilkütused puidu ja biomassiga. Sellisel toimimisviisil ei pruugi olla tulevikku. See ei ole teaduspõhine ning tähendab sageli hoopis emissioonide kasvu.
Emissioonid vähenevad enamasti vaid paberil. Illusioon haihtub kohe, kui praegu kehtiv kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem viiakse vastavusse teaduse viimasel sõnal põhinevate andmetega selle kohta, kuidas puidu ja muu biomassi kasutamine energia tootmiseks kliimat tegelikult mõjutab.
Euroopa Komisjon on praegu üle vaatamas kvootide süsteemi. Euroopa akadeemiate nõuandev koda soovitab seda radikaalselt muuta.
Nõukoja keskkonnapaneeli eesistuja professor Michael Norton on seisukohal, et metsa ja puidu nimetamine taastuvaks energiaallikaks on lühinägelik ja loomuvastane. Puidu kasutamine tööstuslikus mastaabis energiatootmiseks tekitab tugeva lisasurve keskkonnale. Enamik Euroopas selleks otstarbeks kasutatud biomassist pole mingil juhul süsinikuneutraalne. Praegune saastekvootidega kauplemise süsteem tekitab lihtsalt illusiooni, nagu oleks mõnda tüüpi elektrijaamad ja neid kasutavad riigid kliimamuutuste peatamise pioneerid. Tegelikult suurendab biomassi põletamine survet kliimale. Keskkonnapaneel toetub uuringutele, mis on teinud selgeks, et näiteks kivisöe asendamine puidu põletamisega ei vähenda kasvuhoonegaaside emissioone. Tegelikult lendub puidu põletamisel atmosfääri 20 protsenti rohkem süsihappegaasi energiaühiku kohta kui söe põletamisel. Kui lüüa kokku kogu energiatootmisega seonduv kasvuhoonegaaside bilanss, on puidu kasutamisel emissioonid veel suuremad. Selle tegevuse surve kliimale kestab aastakümneid ja vähendab šansse täita Pariisis kokku lepitud eesmärke (st et Maa atmosfääri temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 kraadi).
/nginx/o/2020/09/04/13322881t1h1d7f.jpg)
Kurja juur pole niivõrd puidu kasutamine, vaid see, et n-ö raamatupidamislikult tohib puidu põletamisel lenduvaid kasvuhoonegaase riigi kliimaeesmärkide arvestuses lihtsalt ignoreerida. Kui nii tekkiv CO2 jätta arvestusest välja, on ju igati legaalne ja heakskiitu vääriv puitu mistahes kujul ja kuitahes palju ahju ajada. «Mida rohkem seda teha, seda rohelisemaks maa paberil muutub. Kliimale tehakse aga tohutu karuteene. Sisuliselt on tegemist ilustamise, pettuse ja võltsimisega,» kommenteeris seda toimimisviisi professor Norton.
Teadlased soovitavad muuta saastekvootidega kauplemise süsteemi nõnda, et see võtaks arvesse ka biomassi kasutavates elektrijaamades tekkivad emissioonid. Ei tohi eeldada, et miljoneid tonne selliste elektrijaamade korstnatest tulevat süsihappegaasi lihtsalt ei eksisteeri. Mõju atmosfäärile ja kliimale sõltub ju sellest, kui palju on õhus süsihappegaasi, aga mitte sellest, mis allikast CO2 tuleb. Läheb palju aastakümneid, enne kui uus mets selle süsiniku endasse seob. Nende aastate vältel kliimale tekitatud kahju tuleb mõistlikul moel arvesse võtta. On hästi teada, kui kaua kulub nõnda atmosfääri paisatud süsihappegaasi uuesti sidumiseks. See teave tuleb lihtsalt vastavasse süsteemi sisse kirjutada.
Teadusnõukoda soovitab biomassi põletamisega kaasnev surve kliimale ja seda arvesse võttev kvoot siduda puidu või muu biomassi iseloomuga, näiteks ajaga, mille vältel põletamisel vabanev CO2 jälle seotakse. «Peame arvestama võimalusega, et Maa temperatuur tõuseb rohkem kui 1,5 kraadi võrra juba paarikümne aastaga. Seetõttu on mõistlik kasutada suhteliselt lühikesi arvestuslikke kompensatsiooniaegu, viie kuni kümne aasta suurusjärgus,» selgitas professor Norton. See tähendaks suhteliselt suuri CO2-kvoodi hindu, kuid tagaks, et näiteks puidu põletamist maksustataks samal tasemel nagu fossiilkütuste põletamist.
Professor Norton tõdeb, et tegelikult lenduva süsihappegaasi arvesse võtmine võib märgatavalt muuta konteksti, milles interpreteeritakse ulatuslikult biomassi energia tootmiseks kasutavate riikide edusamme kliimamuutuste leevendamisel. Euroopas on selles vallas esirinnas Taani, Eesti, Soome, Rootsi, Holland ja Ühendkuningriik. Kui puitu ei loeta enam taastuvenergia allikaks, siis tuleb nendel riikidel taastuvenergeetika eesmärkide saavutamiseks rohkem pingutada. Märksa suurem kasu kliimamuutuste peatamiseks sünnib tema arvates aga siis, kui suunata praegu biomassi põletamise toetused uutesse tehnoloogiatesse, mis aitavad kliimal taastuda.
Euroopa akadeemiate teadusnõukogu (European Academies’ Science Advisory Council, EASAC, asutatud 2001, www.easac.eu) eesmärk on akadeemiate ühendatud kompetentsiga nõustada Euroopa Liidu tipporganeid ja -poliitikuid sõltumatut teaduslikku ekspertiisi vajavate otsuste tegemisel. Akadeemik Tarmo Soomere kuulub EASACi keskkonnakomisjoni, akadeemik Enn Lust energiakomisjoni.