KOMMENTAAR Musta kulla lummus räsib Saudi Araabia majandust (5)

Kadri Jõgi
, orientalist
Copy
Saudi Araabia elanikud mööduvad Jiddah’ kaubanduskeskuse seinal rippuvast plakatist, mis kujutab kroonprints Mohammed bin Salmanit ja tutvustab tema algatatud reformiprogrammi «Vision 2030». 
Saudi Araabia elanikud mööduvad Jiddah’ kaubanduskeskuse seinal rippuvast plakatist, mis kujutab kroonprints Mohammed bin Salmanit ja tutvustab tema algatatud reformiprogrammi «Vision 2030». Foto: AMR NABIL/AP/Scanpix

Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman on juba pikka aega valmistunud selleks, et juhtida oma riiki eemale naftal rajanevast majandusest, püüdes selgitada nii oma perele kui ka kogu piirkonnale mitmekülgsema ja isegi rohemajanduse häid külgi, kuid seni edutult.

Alates 1920. aastatest, mil kuningriigis naftat leiti, on Saudi Araabia elanud musta kulla lummuses. Aastakümneid on kõik riigi tulevikulootused ja -projektid olnud üles ehitatud ainult naftale.

Mõne aasta eest tuli bin Salman välja suurejoonelise projektiga «Vision 2030», mis kätkeb kõrbekuningriigi majanduse mitut tahku, hõlmates muuhulgas turismi, nafta­majanduse eri harusid, aga ka sporti ja printsi teisi meelis­alasid.

Visioonikavaga püütakse ühtlasi vähendada riigisektori suurust – lausa pool kuningriigi alamatest on riigiteenistujad.

Osa näilise reformimeelsuse väljendusest oli seegi, et kroonprints andis naistele õiguse autot juhtida. Samas ­pole saladus, et tegelikult roolisid saudi naised autot kõrbealadel ammu – küll illegaalselt, ent siiski.

Tulevikuprogrammi peamine siht on printsi jaoks juhtida rahva mõtted eemale äsja tõstetud maksudelt (näiteks käibemaksu kergitati kolm korda, viimaks 15 protsendini), naaberriigis Jeemenis peetavalt sõjalt ning rahvusvahelises ajakirjanduses laialdast tähelepanu saanud saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrvalt.

Tänavu maailma ootamatult haaranud Covid-19 pandeemia aga raskendas kuningriigi juba niigi halba majanduslikku olukorda.

Kroonprints bin Salman algatas märtsis kasutuks osutunud naftahindade sõja Vene­maaga. Maailma naftavajadus langes selle kestel lühikese ajaga 30 protsendi võrra ja arvati, et aasta lõpuks kahaneb see mullusega võrreldes 9,2 miljoni barreli jagu päeva kohta, mis tähendab, et saudide jaoks läheb kaotsi kõik möödunud tõusulainega saavutatu.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles