Isamaa erakonnasisese Parempoolsete ühenduse teke juuli lõpus tõi muuhulgas käibele kaks narratiivi. Esimene oli Parempoolsete enda tõdemus parempoolse maailmavaate mandumisest. Teine oli Parempoolsete loomise nimetamine Res Publica teiseks tulekuks. Isamaa kirjule ajaloole omaselt ei ole need narratiivid loomulikult mustvalged.
Sajandi alguses komeedina Eesti poliitmaastikule lennanud Res Publica kukkumine oli suuresti sama järsk kui tõus. 2001. aastal erakonna staatuse saanud Res Publica jagas 2003. aasta riigikogu valimistel esikohta Keskerakonnaga. Juhan Partsiga eesotsas juhtis Res Publica kaks aastat valitsust ning võimule tõusti ka Tallinnas.
Partsi valitsuses rahandusminister olnud ning Res Publica esimehena ühendamist vedanud Taavi Veskimägi tõi edu retseptina välja erakonna ehitusse nn alt-üles-põhimõttest lähtuvalt. «Res Publica tugevus oli üsna selgelt see, mida 2002. aasta kohalikud valimised suurepäraselt näitasid – me suutsime juba erakonna algusest alates olla väga paljudes kohalikes omavalitsustes oma nimekirjadega väljas ning teha ka kohalike omavalitsuste valimistel väga tugevad tulemused.»