Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

EÜL: eelnõu halvendab tudengite toimetulekut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.
EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Üliõpilaskondade liidu hinnangul töötab täna avaldatud õppetoetuste seaduse eelnõu vastu kõrgharidusreformi eesmärkidele, sest jõustumisel suurendaks see veelgi ebavõrdsust tudengite vahel.

EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre märkis, et esimest korda avalikustatud nn vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõus on mitmeid positiivseid punkte. Näiteks on rakendumas põhimõte, et toetuste määramisel hakatakse hinnete asemel lähtuma tudengi vajadusest ning toetusi hakkab ülikoolide asemel jagama riik.

Samas pannakse õpilastele eelnõuga kohustus täita õppekava täismahus. «Rahajaotamissüsteem läheb küll õiglasemaks, kuid täiskoormuse nõude tõttu on vähem võimalusi kooli kõrvalt töötada. Seetõttu süsteem hoopis sulgub,» leidis Veldre.

Üliõpilaskondade juht meenutas ka, et haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo lubas septembri alguses tagada toetused kõigile tudengitele, kes täidavad õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses. Täna esitatud kavas nõutakse aga õppekava täitmist täies mahus. «See on avalikkuse eksitamine, et mitte öelda valetamine,» ütles ta.

Üliõpilaskondade liidu jaoks on sobimatu ka ministeeriumi ettepanek siduda tudeng kuni 26. eluaastani vanemate leibkonnaga, kui ta pole vahepeal abiellunud või saanud lapse. «Kahjuks tehakse sellega tudengist automaatselt oma vanemate ülalpeetav,» leidis Veldre.

«Meie uuringud näitavad selgelt, et Eesti tudeng on pigem iseseisev nagu Põhjamaades, mitte ei ela vanematega nagu Lõunamaades,» sõnas üliõpilaskondade juht, välistamata samas, et teatud juhtudel on tudengi ja tema vanemate sidumine mõistlik.

Veldre hinnangul ei saa EÜL kõiki tingimusi arvesse võttes rahul olla ka rahasummaga, mida tudengite õppetoetuseks maksta kavatsetakse. «Me oleme pakkunud, et see toetuse maksimummäär peaks olema alampalgaga võrdne ja olenevalt juhtumist peaks olema võimalik maksta erinevas summas toetust. Kui jääda 135 euro juurde ja karmistada õppekoormuse nõuet, siis reaalsuses tudengite toimetulek hoopis halveneb,» nentis ta.

EÜL analüüsib esitatud eelnõud ja esitab täpsemad ettepanekud ministeeriumile lähinädalatel.

Tagasi üles