Politsei hoiatab end telefonitsi politseinikena esitlevate kelmide eest

Foto on illustratiivne.

FOTO: Sander Ilvest

Politsei sai teate ühest kelmusest, mille toimepanemiseks esitles kelm end telefonivestluses ohvrile politseinikuna. Internetipõhisel kõnel kuvati number 612 3000 ning väideti, et helistatakse politseist.

Septembri alguses teatati politseile, et Narva elanikuga võeti telefonitsi ühendust numbrilt +372 631 0310, kus vene keelt kõnelev helistaja tutvustas end Swedbanki töötajana ja uuris, kas inimene on kuulnud pangaga seotud kelmustest. Helistaja üritas naist veenda sisenema oma e-panka veendumaks, et tema kontol on kõik korras. Naine keeldus ja lõpetas kõne, kuid paarikümne minuti möödudes helistati talle näiliselt politsei infotelefoni numbrilt 612 3000. Helistaja tutvustas end politseinikuna ning palus, et naine teeks pangast helistajaga koostööd. Samal päeval saigi naine uue kõne end panga töötajana esitlenud kelmilt, sisenes helistaja palvel e-panka ja kaotas enam kui 4800 eurot.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse selgitas, et numbri 612 3000 näol on tegemist politsei infotelefoniga, millega võetakse klientide kõnesid vastu, kuid politsei inimestele sellelt numbrilt ei helista. «Politsei ei helista kunagi inimesele palvega logida internetipanka ega küsi inimese andmeid, mis annavad ligipääsu tema pangakontole. Võõralt inimeselt kõne saades, vaatamata sellele, kas inimene väidab, et helistab politseist või pangast, tuleb seda infot alati kontrollida ja olla ettevaatlik. Kindlasti ei tohiks alluda telefoni teel antavatele korraldustele ja oma andmeid helistajale edastada,» rääkis Juuse ning lisas, et kui inimene kahtleb, kas tõesti oli helistajaks politseinik, tuleks politseile sellest teada anda numbril 112.

«Me teeme pankadega koostööd selliste kelmuste ennetamiseks ja avastamiseks, kuid selle koostöö raames ei jaga me teineteisega klientide isikuandmeid, need on mõlemalt poolt kaitstud. Pank võib soovitada oma kliendil politseisse pöörduda ja vastupidi, kuid meie poole pöördunud inimeste andmeid me ise pangale ei väljasta,» selgitas Juuse ning lisas, et olukord, kus politsei võtab panga palvel inimesega ühendust, on välistatud.

Kelmid kasutavad helistamiseks internetipõhiseid numbreid, mida nad pidevalt muudavad. «Internetkõnede puhul on paraku võimalik genereerida erinevaid numbreid ja ka suunakoodi saab helistaja ise valida. Teadlikult valitakse Eesti numbreid, sest need tekitavad suuremat usaldust helistaja vastu ja inimesed võtavad kõne vastu julgemalt kui mõne välismaise numbri puhul. Internetipõhine kõne toimib sarnaselt tavalise telefonikõnega, välja arvatud see, et tagasi helistades selgub, et numbrit ei ole olemas või vastab kõnele numbri tegelik omanik, kes eelnevast vestlusest teadlik ei ole. Tagasi helistamine on üks võimalus kontrollida, kas helistaja on ikka see, kelle ta end väidab olema,» selgitas Juuse.

«Mida teadlikumaks muutuvad inimesed kelmuseskeemide osas, seda kavalamaks lähevad ka kurjategijad, kes hakkavad otsima uusi võimalusi inimesi petta ja võtavad kasutusele uusi legende. Praegusel juhul on kelmidel õnnestunud tekitada usaldus end politseinikuna tutvustades ja raha välja petta, kuid selliselt võidakse ära kasutada ka erinevate ettevõtete ja teiste riigiasutuste numbreid, kelle suhtes inimestel on kõrge usaldus ja nii ka suurem oht petta saada,» tõdes Juuse. «Igal juhul peab sellist kõnet saades olema äärmiselt kriitiline. Võõra helistaja palvel ei tohi logida oma internetipanka ega väljastada andmeid, mis annavad ligipääsu arvutile või pangakontole. Kõne tuleks katkestada ja sellest politseile teada anda.»

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Priit Heinsoo sõnas, et praegu menetletakse seda juhtumit sarnaselt nende juhtumitega, kui kõne on tulnud väidetavalt pangatöötajalt ja põrkuvad virtuaalsus ja reaalsus – toimingud tehakse virtuaalselt, aga tagajärjed on reaalsed. «Küll aga on sellisel kujul petukõne äärmiselt küüniline ja alatu võte kasutada ära inimeste usaldust organisatsiooni vastu, kellele on seadusega pandud ülesanne vastutada riigi inimeste turvalisuse eest ja kes selle usalduse igati ära teeninud on,» ütles Heinsoo.

Praegu on politseile teada üks selline juhtum, kus näiliselt politsei infotelefonilt on kõne laekunud. Politsei palub kõigil inimestel, kellele on numbrilt 612 3000 helistatud, sellest teada anda, ka juhul kui kahju ei kannatatud.

Tagasi üles
Back