Aruanne lugejale 09.09.2020

Paavo Kangur Foto: Erakogu

«Tenet» on hea Eesti film. Tallinna vaated ja kõrvalosades Juhan Ulfsak, Rain Tolk, Jan Uuspõld, kes toob kinolinale elu karmima naeratuse, näppides automaati. Üpris klassikaline Bondi lugu, jaht Amalfi rannikul, kaklus köögis, kus peategelane kasutab suure osavusega riivi, ning ahistatud Londoni blondiin ja punapäine paha oligarh. See on tore, kui saab tulevikust tagasi rännata ja kõik mineviku vead ära parandada.

Rändasin ise ka ajas tagasi koroona ajastu alguses. Tervelt tuhat aastat, maandudes 973. aasta Tartus, et lõpetada romaan «Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi». Tõin Emajõelinna ühe tehingu, Norra kuningapoja Olavi tagasiostmise. Skandinaavia saaga järgi toimub poisi rööv Tallinna lahel umbes aastal 966 ja tema ülesleidmine veidi hiljem Novgorodis, kuid ilukirjandus lubab ju veidi mängida. Pealegi oli see huvitav hõbevalge aeg Eesti ajaloos, kui araabia hõbemündid voolasid põhjalasse. Mis oli tolle ajastu eksportkaup – raud, orjad, teravili?

Omaette küsimus on, kelle kontrolli all olid soomaagist raua tootmise piirkonnad ja miks leidvarade hulgas domineerivad Samarkandi hõbedirhemid. Kuivõrd jõudsid Eestisse kohale kaugete maade sündmused, Kiievi tõus ja Kasaari kaubanduslinnade hukk Volga ja Doni ääres? Kas ladina tähestik jõudis Eestisse koos ristisõdadega või enne seda?

Ka ei saanud vastu panna kiusatusele anda peategelasele võimalus arutada koos Kalevipojaga maailmaasju. Mis oleks sinu esimene või teine küsimus Kalevipojale, kui satud temaga viikingilaeva kõrvuti istuma? Kuule, mees, kas kõik jutud on õiged, mis sinust räägitakse?