Jaak Jõerüüt: inimkloone pole ka diplomaatias vaja

Koroonaajastul diplomaadina töötamine võiks Jõerüüdi sõnul olla huvitav väljakutse ja vaheldus rutiinile. Foto: Erik Prozes

Koroonakriis võiks diplomaatidel aidata lahti saada liigsest komakohtade tagaajamisest, leidis intervjuus Postimehele staažikas suursaadik ning kirjanik Jaak Jõerüüt, kes Harri Tiido lahkumissaaga taustal tõdes, et süsteemi seestpoolt nägijad ongi kõige õigemad selle parandamiseks.

Kas olete õnnelik, et te ei pea koroonaajastul diplomaaditööd tegema, kui mõelda, mis kõigi nende reisi- ja lennupiirangutega kaasnenud on?

Oleks-küsimustele olen alati tõrkunud vastamast, nii et tegelikult ei tea. Aga ehk oleks kõik vastupidi, koroonandus on ju kogu maailma muutmas ja selles ekstreemolukorras võivad nii tegutsemine kui analüütiline peamurdmine olla kaugelt huvitavamad kui rahulik rutiin, mis on oma halluses masendav.

Millist mõju säärane erakordne aasta ühe diplomaadi elu- ja töökorraldusele üldse avaldada võiks?

Ehk teeb see aasta igal diplomaadil, kes on ennekõike lihtsalt inimesed, silmad lahti maailma pärisprobleemide ees. Diplomaate vaevab tänases maailmas liiga palju nii-öelda komakohtade tagaajamine rahvusvahelise bürokraatia toodetud tekstilaviinides. Sageli on see enesepete ja asendustegevus, kuid poliitikute dikteeritud.