Henn Põlluaas: kiireloomuliste küsimuste kohene lahendamine on tihtipeale eluliselt oluline
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
14. september 2020, 16:21
/nginx/o/2020/09/14/13344846t1ha717.jpg)
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) kõneles riigikogu avaistungil saadikutele aina suuremast vajadusest Eestit digitaalselt arendada ja sellest, et riigikogulased ei tohi unustada Eesti rahvast ning tema probleeme.
Põlluaas kõneles Eesti vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest sada aastat tagasi ja demokraatliku riigi raskustest, välis- ja julgeolekupoliitikast ning riigikogu tegevusest koroonakriisis.
Põlluaas märkis, et Covid-19 olukord ei lõppe niipea ja selle kulg on ennustamatu. «Seega peame tegema kõik, et minimeerida inimeste elu ja tervist ohustavaid riske ning tagada ühiskonna ja majanduse toimimine ja taastumine,» rääkis Põlluaas ja lisas, et selleks on vastu riigikogu võtnud rea olulisi ja ennast õigustanud meetmeid. «Kuid me ei saa nüüd puhkama jääda,» ütles Põlluaas. «Nagu Covid-19 puhul nägime, on kiireloomuliste küsimuste kohene ajakavva võtmine ja nende lahendamine tihtipeale eluliselt oluline. Muidugi ei tohi aga asju üle dramatiseerida. Vaja on tasakaalustatud lähenemisviisi,» toonitas riigikogu esimees.
Põlluaasa sõnul oleme digiteenuste pakkumisel maailmas esirinnas, kuid riigikogul on vaja põhimõttelist ja kõikehaaravat arutelu tehnoloogia ja poliitika ning tehnoloogia ja parlamendi vahelistest suhetest.
«Kevadel muutsime riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et kriisiolukorras, kui parlament ei saa füüsiliselt koguneda, oleks täiskogu istungeid võimalik korraldada elektrooniliselt,» lausus esimees. Ta lisas, et terve suve on tegeletud vastava platvormi väljatöötamisega ning see on juba katsetamisjärgus. «Selline e-istungite võimalus on maailmas vaid üksikutel parlamentidel ja ma julgen kinnitada, et meie oma on neist kõigist peajagu üle. Lähiajal avaneb meil kõigil võimalus seda järele proovida,» ütles Põlluaas.
Kõneldes riigikogu saadikute ees seisvatest ülesannetest, märkis Põlluaas: «Kuigi meie lähenemisviisid probleemidele võivad erineda, jagame me kindlasti ühist arvamust, et riik peab igal juhul püüdma Eesti inimeste elu paremaks muuta. Hea tahte ja piisava koostöövalmiduse korral saame seda teha.»