FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir

Fookuse Julgeoleku toimetaja Erkki Koort. Foto: Konstantin Sednev

• Valgevene ja Venemaa vahelise piirikontrolli puudumine on otsene oht.
• Kindla piiri rajamine on Valgevene läände pööramiseks vältimatu.
• Ligi 1200 kilomeetri pikkuse piiri saab rajada ainult Euroopa Liidu toel.

Kui Valgevene peaks tõesti suutma võtta lääneliku kursi, oleks riigile üks suuremaid pingutusi tõelise piiri rajamine Venemaaga, kirjutab toimetaja Erkki Koort.

Valgevenel on praeguses olukorras kolm valikut: halb valik, väga halb valik ning vähem halb valik. Esimesel juhul jätkaks Aljaksandr Lukašenka või Lukašenka-laadne toode. Teisel juhul võtaks Kreml territooriumi oma tugeva kontrolli alla. Vaevalt see Venemaaga liidetaks, pigem saaks sellest tugevalt kontrollitud territoorium, kus eksperimente teha. Võimalik, et näiliselt lastakse isegi liikuda lähemale läänele, et kasutada ära lääne toetust Lukašenkast vabanemisel. See võimaldaks veelgi rohkem hiilida kõrvale Venemaale kehtestatud sanktsioonidest.

Kolmandal juhul toimuks päriselt pööre läände. See on kahjuks kõige ebatõenäolisem stsenaarium, sest Kreml ei lase sellel lihtsalt juhtuda. Miks see oleks vähem halb valik? Pikas perspektiivis ei olekski. Igal juhul oleks see neist kolmest parim. Lühivaates seisavad Valgevene ees aga tõsised katsumused.

Kõigi nende kolme katsumuse ühine nimetaja on piir Venemaaga, õigemini selle sisuline puudumine. Loomulikult on see tähistatud, aga sisulist ega vormilist kontrolli pole. Piirikontrolli puudumine võimaldab Venemaal vabalt liigutada rahvuskaarti, armeed, töölissalku, wagnerlasi või keda tahes Valgevenesse ja vange sealt välja. Ilmselt on vaid aja küsimus, kui hakkavad ilmuma teated Venemaa vanglates kinnipeetud Valgevene opositsionääridest, «kes tahtsid tappa rahulikke Venemaa rahvuskaartlasi».

Seega on just Valgevene pöördel läände ääretult oluline kehtestada päriselt kontroll Venemaa piiril. See pole aga kerge, sest Valgevene praegune piirivalve on suuresti koolitatud ja vormitud Nõukogude Liidu tavasid järgides. Samuti on Valgevene piirivalvel Venemaa julgeolekuteenistuse FSB piirivalvevägedega äärmiselt tihedad sidemed. Ukraina näitel võib öelda, et Venemaal pole ametlike suhete katkestamisega ja tonaalsuse muutmisega probleeme, kuid läks aega, enne kui ukrainlased seda mõistsid.

Piirikontrolli puudumine võimaldab Venemaal vabalt liigutada rahvuskaarti, armeed, töölissalku, wagnerlasi või keda tahes Valgevenesse ja vange sealt välja.

Valgevene piirivalve on praegu mehitatud valvama piiri Poola, Leedu, Läti ja Ukrainaga. Arvestades piirivalve sõjalist ülesehitust ja selliste riikide kommet üledimensioneerida, pole isikkoosseis ilmselt probleem. Siiski on Venemaa piir kaelamurdev katsumus: selle pikkus on üle 1200 kilomeetri, millest umbes 850 kilomeetrit on maismaa. Seega, kust võtta inimesed ja raha piiri rajamiseks? Nähtavasti käiks selle piiri rajamine alguses samamoodi kui meil ehk aatelisuse ja soojakutega. Siiski tuleb arvestada, et teisel pool pole Nõukogude Liidu lagunemisest segaduses riigiaparaat, vaid suurriigi süsteem.

Minskis püsib võimul lagunema kippuv plaanimajandus ning kogu majandusmudeli muutusest tingitud turbulents hävitab ühiskonna napidki varud. Seejuures pole kindel, et isegi pöörde korral läände sooviks valgevenelased pidada üleval rahaliselt kulukat repressiivaparaati, mis nende praegusi püüdlusi lämmatab. Samas pole ka kuigi palju valikuid, sest kui pööre peaks tõesti aset leidma, vajab see muutus ise kaitsmist.

Diktatuuririikidega koostööd tehes on alati dilemma, kas seda üldse teha. Kui vastus on jah, siis millises ulatuses. Euroopa Liit on valinud pigem kaasamise tee, kus ka Valgevene diktatuuri on vahelduva eduga püütud kaasamise kaudu muuta. See ei ole õnnestunud. Kui arvata, et nüüd on režiimi tõeline pale kõigile paljastunud, siis kindlasti pole see nii. Eriti kui vaadata, milliste raskustega läheb Euroopal ühise seisukoha kujundamine sanktsioonide suhtes.

Imesid juhtub, ja kui Valgevene peaks tõesti suutma võtta lääneliku kursi, oleks riigile üks suuremaid pingutusi tõelise piiri rajamine Venemaaga. Kahtlemata on see kulukas ning raha selleks leidub ainult ELis. Peale raha on aga alati vaja ka eksperte. Siin on Eesti võimalus, sest ELis pole just liiga palju välispiiriga liikmesriike.