Keskkonnainspektsioon alustas 23 vähipüügiga seotud menetlust

Vähipüük.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Keskkonnainspektsioon on alustanud 15. juulist kuni 15. septembrini ebaseadusliku vähipüügiga seoses 23 menetlust, sealhulgas 20 väärteo- ja kolm kriminaalmenetlust.

Lisaks on veekogudest eemaldatud 120 selguseta kuuluvusega vähipüügivahendit.

«Maakondade lõikes on pilt erinev. Levinumad püügikohad asuvad Saaremaal, Harjumaal ja Tartumaal, kus tuvastatakse ka kõige rohkem rikkumisi. Järelevalve andmetele tuginedes võib öelda, et viimastel aastatel on kasvanud märgatavalt püügihuvi Võrumaal, vähenenud aga Valgamaal,» märkis keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Aare Pai.      

«Võrreldes eelmise aastaga kasvas menetluste arv viie ja selguseta kuuluvusega püügivahendite arv 50 võrra», lisas Pai.

Enim ehk 12 väärteomenetlust alustati tänavu Harjumaal. Läbi aastate ühes populaarsemas vähipüügipiirkonnas Saaremaal alustati kaks väärteomenetlust ja kolm kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus algatatakse olulise keskkonnakahjuga rikkumiste korral, see tähendab juhul, kui kahjusumma ületab 4000 eurot. Kolmandal kohal on Tartumaa kolme väärteomenetlusega.

Ebaseadusliku vähipüügiga seoses alustati kaks väärteomenetlust ka Võrumaal ja üks menetlus Järvamaal.

Selguseta kuuluvusega püügivahendeid avastati arvukamalt Tartu-, Võru- ja Saaremaa veekogudest, vastavalt 41, 22 ja 21 püügivahendit.

Ametlik vähipüügihooaeg kestis 1. – 31. augustini, kuid järelevalve jätkub ka pärast ametliku püügihooaja lõppemist.

Tagasi üles
Back