Kultuurikomisjon ei toetanud koolide hoolekogude õiguste suurendamist
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
17. september 2020, 09:48
/nginx/o/2020/07/17/13216969t1hc912.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjon otsustas mitte toetada Eesti 200 algatusel tehtud rahvaalgatust, mis seadusena jõustudes annaks koolide hoolekogudele oluliselt suurema õiguse otsustada kooli puudutavaid suuri küsimusi, eelkõige kooli juhi tööle võtmist ja vallandamist.
Eesti 200 hinnangul näitab kultuurikomisjoni otsus kahetsusväärselt parlamendi suhtumist otsedemokraatiasse ning tahtmatust leida lahendusi koolielu korraldamisel tekkinud teravatele probleemidele.
Rahvaalgatuse ühe autori, Eesti 200 Viimsi osakonna juhi Lauri Hussari sõnul on riigikogu kultuurikomisjoni otsus kahetsusväärne, sest näitab parlamendi soovimatust süveneda koolielu korraldamise probleemidesse ja selle asemel seistakse tinasõduritena oma aja ära elanud süsteemi kaitsel. «Ajal, mil koolide kogukonnad on muutunud üha teadlikumaks, nõuavad enda kaasamist ning ei ole nõus koolipidaja üsna sageli ilmnevat ebakompetentsust ja omavoli pealt vaatama, ei suuda seadusandja muutustega sammu pidada. Kahetsusväärne on ka see, et Riigikogu kultuurikomisjon kaasas ekspertidena arutelusse esindajad omavalitsustest, millel endal on sügavaid probleeme ja puudujääke koolikogukondadega suhtlemisel,» leiab Hussar.
«Kultuurikomisjonis toimunud napp tunniajane vestlus ei läinud üle aruteluks, jõuti vaid osapoolte seisukohad ära kuulata ja tegelikult ei ole selle probleemi lahendusteede üle diskussiooni peetud. Samal ajal probleem on reaalne, sest 30 aastat tagasi sätestatud kooli juhtimise otsuste süsteem on ajale jalgu jäänud,» selgitas Hussar.
Erakond algatas allkirjade kogumise seaduse muutmiseks mitmes Eestimaa koolis juhtunu tõttu, kus kohalik omavalitsus, kool ja kogukond sattusid valdavalt omavalitsusjuhtide tegevuse tõttu teravatesse konfliktidesse. Lauri Hussari sõnul võib sarnaste konfliktide hulk lähiajal suureneda, sest juba järgmisel lõppevad enamus omavalitsuste liitmisel tehtud koolivõrgu kokkulepped. «Konfliktikoht ei ole kuhugi kadunud ning jätkuvalt on olemas selge vajadus, et ka kogukonnal oleks suurem õigus koolielu puudutavates olulistes küsimustes kaasa rääkida,» märkis Hussar.
Eesti 200 esitab haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise palvega kutsuda kokku kohtumine koolide juhtimise erinevate osapooltega, et algatada reaalselt diskussioon ajale jalgu jäänud regulatsioonide muutmiseks.