Ärimees Tarmo Sild: mul on krediitkaart, pangalaen, hüpoteek

IuteCrediti juht Tarmo Sild. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kevadel Arco Vara juhi koha jätnud ja kiirlaenufirmale IuteCredit oma täie tähelepanu pühendanud Tarmo Sild räägib äritegemisest Balkanil ning sellest, kuidas ta ise rahaga ümber käib.

Balkan ei ole tavaliselt esimene piirkond, kuhu Eesti ettevõtjad oma äriga läheksid. Kuidas te sellele turule jõudsite?

Me pakume järelmaksu ja makselahendusi ning meie tavaline klient on Balkani poolsaare inimene. Sealne vahe Eestiga on kauge ja päris suur. See on huvitav piirkond, mis koosneb eri rahvastest ja kultuuridest ning on väga kihistunud nii usuliselt kui ka ajalooliselt: paljudel on oma, ütleme, mingi vihavaen või liitlassuhe teistega.

Meie sattusime sinna sellepärast, et kunagi olime lihtsalt koos minu äripartneriga juhuslikult ühel äridelegatsiooni reisil kaasas. Eesti toonane peaminister Andrus Ansip käis Moldovas. Olime delegatsiooni liikmed ja meile hakkas seal meeldima, nii et otsustasime lihtsalt proovida – puhas ettevõtlus ja oportunism. Aga võib ehk ka öelda, et jumala sõrm.

Proovimine viis selleni, et nüüd ongi Balkan teie põhiturg. Milliste äritavadega peab seal tegutsedes arvestama?

Olles ise noorpõlves olnud oktoobrilaps ja pärast seda pioneer ning näinud süsteeme nii ühelt kui teiselt poolt, ütleksin, et väga suuri ootamatusi ei ole. Kaks võib-olla olulisemat omapära on, et esiteks pole neis riikides digiteerimine väga arenenud. Üleüldse pole mõõtühikute ja vahemaade väljendamine võib-olla niisugune, millega me oleme Eestis harjunud. Nii et kui öeldakse, et mingi asi on 200 meetri kaugusel, siinsamas kõrval, siis ei maksa üllatuda, kui sellegipoolest on vaja autosse istuda. Teine tähtis ja minu arvates väga lugupidamist väärt erisus on perekonna, suguvõsa lähedussuhete tähtsustamine. See on seal hoopis teistsugune. Me näeme väga tihti, et kontorisse tullakse koos pereliikmetega. Muus osas on inimesed nagu inimesed ikka. Kõik ­tahavad olla õnnelikud, kõik tahavad teenida raha, kõik tahavad tegeleda asjadega, mis neid huvitavad.

Teie algne plaan tänavuseks aastaks oli topeldada bilansimaht 200 miljoni euroni. Kuidas sellega on läinud?

Kuna meie ettevõtmine on olnud nagu lakkamatu raketisõit, kustutab üldiselt iga järgmine aasta mälestused eelmistest. Me oleme 2016. aastast kasvanud peaaegu kaks korda igal aastal. Tänavu on kasvutrajektooris tulnud järsk jõnks, kasv peatus kolmeks kuuks, aga nüüd on see peaaegu taastunud. Kui arvude keeles öelda, siis ma arvan, et sel aastal jõuame 130 miljoni juurde.

Kas paus tekkis koroonaviiruse puhangu tõttu? Vahepeal tekkis teil selline probleem, et Kosovo keskpank peatas teie tegevusloa.

Jah, Kosovo keskpank teatas meile jõulude eel täiesti ootamatult, et peatab meie tegevusloa. Olukord kindlasti laheneb ja kui mitte mujal, siis rahvusvahelises vahekohtus, kus asi on praegu menetlemisel. Tavaliselt vältavad sellised investeeringute kaitsmise vaidlused mõne aastakese. Kindlasti kaitseme suure rahvusvahelise investori ja suure maksumaksjana Kosovo riigis oma õigusi.

Mis seal juhtus? Kui ma teaksin pooltki seda, mis juhtus, oleks väga hea. Ei tahaks spekuleerida, aga üldiselt võib öelda, et sellistes riikides on võib-olla tegu sellise rikutusega, kus kui mingi ettevõte siseneb turule ja osutub üle ootuste edukaks, siis võib see lihtsalt olla kellelegi teisele takistuseks. Ja võib-olla on see ka puhas administratiivne teadmatus, et üks osakond ei tea, mida teine teeb. Meie ühtegi seadust rikkunud ei ole, olen veendunud, et selle asja me võidame, aga mis siin ikka enne õhtut hõisata.

Nii et need on rahvusvahelise äritegemise miinused?

Miinus on kindlasti see, et tegu on kõrgendatud riskiga piirkonnaga ja see on ka põhjus, miks me ei saa anda laene odavamate intressimääradega. Kui räägime Euroopa Liidu tarbimislaenudest, külmkappidest ja telekatest, siis need on alla kümne protsendi. 20 protsenti peetakse juba kalliks. Sellistes riikides, kus tuleb valuutarisk ja poliitiline risk juurde panna, peaksid need arvud algama kindlasti 30 ja 40ga, et üleüldse teoreetiliseltki kasumisse jõuda.

Miks te Eestis ei tegutse? Kas siin on laenuturg juba täis?

Kindlasti mingi tükk oleks, aga milleks tulla võitlema 1,4-miljonise rahvastikuga turu pärast, kui on olemas selliseid, kus on viis, seitse või kümme miljonit inimest?

Kuidas on teie kliendid kriisis käitunud?

Kliendid käitusid isegi vastu meie ootusi. Nägime märtsis ja aprillis laenude suurenenud tagasimakseid. Inimesed tulid oma rahaga, ütlesid, et tahaksid laenust kiiresti vabaneda, sest jumal teab, mis homme tuleb. Teiselt poolt nägime muidugi ka seda, et teatud valdkondades kaotasidki inimesed sissetuleku, ennekõike kõik, kes elatusid turismist. Seda eriti Albaanias, mis on avastamata turismimaa. Kui inimesel sissetulekut pole, siis tuleb leida lahendus. Meie finantsvõimekus on selline, et suudame anda ka kolme- või isegi kuuekuulisi maksepuhkusi. Kuna me samas tegelikult ei tea, mis kolme ja kuue kuu pärast tuleb, suutsime teha ka enda bilanssi vastavad provisioonid ehk lugesime koroonaviiruse alguseni täiesti toiminud laenud, millele andsime maksepuhkuse, endale mittetoimivaks ja võtsime sisse ühekordse suure kahjumi.

Kuidas te ise laenufirma juhina laenamisse suhtute?

Mina vaatan seda jällegi oportunisti ja kapitalistina. Minu jaoks on küsimus selles, et kui mul on tuhat eurot ja ma saan selle pangast viie protsendiga, aga samal ajal on mul projekt, millesse ma usun ja kus see tuhat eurot võiks mulle teenida 15 protsenti aastas, siis ma igal juhul laenan pangast viie protsendiga ja panen teenima 15 protsenti. Mul on krediitkaart, mul on autoliising, mul on maja hüpoteek.

Olete siiani Arco Varas üks suuremaid omanikke. Millise pilguga vaatate kinnisvarainvesteeringutele?

Kinnisvara, nagu ka IuteCreditit, teen ma koos Allar Niinepuuga ja me oleme olnud arvamusel, et lihtsalt natuke hajutame oma varasid. Ma arvan endiselt, et Eestis on võimalik kinnisvaraga raha teha, nagu ka Bulgaarias. Häda võib olla lihtsalt selles, et Arco Varas kogu investeeritud kapital, mida on umbes kolmteist miljonit eurot, on omakapital hajutatud kahe riigi ja nelja projekti vahel. Ja kui selline raha siis kord kahe või kolme aasta jooksul annab ühe suure kasumi, kaob see võib-olla üldise müra sisse ära.

Juhtimine on päris oluline osa kogu meie väärtusahelast. See algab õigest inimeste valikust, aga ka väga selgest organisatsioonist ja eesmärkidest.

Tarmo Sild

Koroonaajal on räägitud sellest, et nüüd on õige aeg uusi asju ette võtta. Kas teil on ka uued ärisuunad või -piirkonnad sihikul?

Iute pakub väga palju uusi asju, oleme kogu aeg hõivatud. Mis puudutab üleüldse võimaluste otsimist, siis mina püüan tegeleda asjadega, millest ma aru saan. Võin teile täitsa ausalt öelda, et saan väga vähestest asjadest aru. Kui mingi asi toimib Balkanil, siis tõenäoliselt võib ta toimida ka Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas või miks mitte ka vanas Euroopas. Aga jällegi, meie oleme võtnud endale sihiks liikuda samm-sammult, mitte lihtsalt ratsutada üle maakera ja raiuda igal pool lippe maasse. See tähendab, et peaksime igas riigis teenima reaalset raha ja me üldiselt maksame arved omaenda teenitud rahaga, mitte ei käi kapitali tõstmas, et sellega kahjumeid maksta. Ma ei kritiseeri, arvan lihtsalt, et kõik meetodid on võimalikud. Meie enda mudel on selline, et püüame liikuda omaenda rahaga ja rasketel aegadel on see mõnikord ka abiks. (2019. aastal kaasas IuteCredit investorite kaudu 40 miljoni euro eest võlakirju, mis on noteeritud Frankfurdi börsil ja mille lunastustähtaeg on 2023. aastal – toim.)

Kuidas te oma ärisid juhite? Koroonaajal ju reisida ei saa?

Juhtimine on päris oluline osa kogu meie väärtusahelast. See algab õigest inimeste valikust, aga ka väga selgest organisatsioonist ja eesmärkidest. Me peaks tagama inimeste loomingulisuse. Mul on tohutult hea meel, kui meil on kolmsada viiskümmend inimest, kes on targemad kui mina selles konkreetses asjas, mida nad teevad. Viirus on olnud väga hea test sellele, kas äri toimib ka siis, kui peakorteri 40 inimest istuvad Eestis – ja vastus on, et toimib küll, väga hästi, järelikult on päris. Aga enne seda me reisisime päris palju ja üldiselt on kavas reisimine varsti uuesti taastada. Tundub, et see aitab kiiremale kasvamisele kaasa.

Kuidas on inimeste leidmisega kohapeal? Meil ettevõtjad räägivad aastaid, et hästi keeruline on palgata ja leida inimesi.

Siin loeb päris palju kogemus. Kindlasti olen ma oma valikutes näppu lõiganud. Aga ebaõnnestumised võin lugeda suure õnnestumise osaks.

Mis seal siis juhtus?

Mis tavaliselt juhtub, on see, et inimese tegelik sooritusvõime lihtsalt ei ole selline, nagu alguses võib-olla paistis või nagu seda esitleti või nagu see võis olla näha tema varasemast töökogemusest. Tõde tuleb meil üldiselt küllalt ruttu päevavalgele. Meil ei ole võimalik niisama laua ääres istuda ja kausist suppi süüa.

Üldiselt on olukord nagu Eestis: ei saa öelda, nagu oleks Balkanil tohutu hulk töötuid ja kümme või sada inimest ukse taga järjekorras. Aga kui inimestele anda huvitav väljakutse ja võimalus sellega palju raha teenida, siis nad tulevad. Ainult rahaga motiveerimisse ma ei usu, see on küllalt lühinägelik ja raha on tegelikult alati liiga vähe.

Kuidas te ettevõtjana laiemalt hindate, kuidas Eesti valitsus on kriisi ohjeldamisega hakkama saanud?

Meie ei ole küll Eesti riigilt abi küsinud, nii et selles mõttes ma ei tunne, et mu sõnavabadus oleks siin kuidagi piiratud.

Rahalist abi mitte, aga Kosovos teid ju toetati.

Jah, Kosovos on meil väga palju abi olnud välisministeeriumist ja teistest ametnikest Kosovo riigiga suhtlemisel või positsioonide selgitamisel. Aga kui küsite minu üldist hinnangut, siis ma arvan, et Eesti valitsus pole oluliselt paremini või halvemini hakkama saanud kui Soome või Saksa valitsus. Me oleme praegu laenamisest väga palju rääkinud ning palju on räägitud riigi laenukoormuse hüppelisest suurendamisest ja kritiseeritud, miks nii palju laenu võetakse. Kindlasti on valitsusel võimalus teha vigu, laenates liiga palju ja loopides seda raha ühiskondlikus mõttes mittetootlikesse projektidesse. Aga iseenesest kiidan ma heaks, kui raskel ajal laenu võetakse. Arvan, et selline asi on põhimõtteliselt õige, eriti nüüd, rahatrüki ajastul.

Kes on Tarmo Sild?

• Sündinud 1975. aastal
• IuteCredit Europe ASi looja ning juht
• Arco Vara endine juht ning praegune suuromanik (tema ametisse nimetamine 2012. aastal põhjustas suurt kära, kuna advokaadina töötanud Sild oli varem kriminaalkorras karistatud, täpsemalt mõisteti ta ühes Villu Reiljani ja Aivo Pärnaga süüdi Rävala puiestee pistiseasjus)
• Eesti Kalapüüdjate Liidu juhatuse liige
• Eesti Porsche Klubi juhatuse liige

IuteCredit Europe AS

• Loodud 2008. aastal
• Tegeleb kiirlaenude andmisega Balkani riikides (sihtturud Moldova, Albaania, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria ning Bosnia ja Hertsegoviina, varem ka Kosovo)
• Müügitulud 51 miljonit eurot
• Kasum 2019 8,4 miljonit eurot
• Varade maht 106 miljonit eurot
• Kohustuste hulk 88 miljonit eurot
• Allikas: IuteCrediti aruanne