/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2020/09/18/13355331t1h12e7.jpg)
Venemaa välisministeerium kutsus teisipäeval välja Eesti suursaadiku Moskvas Margus Laidre, kellelt küsiti kriminaaluurimise all oleva küberturbespetsialisti ning aktivisti Aleksandr Litrejevi Eestisse põgenemise asjaolude kohta.
Hiljuti Raadio Vabadusele antud intervjuus ei soovinud Litrejev Eestisse saabumise üksikasju avaldada, kuid mainis siiski, et teda abistas Peterburis asuv Eesti peakonsulaat. Samas märgitakse, et Litrejev olevat Eesti piiri ületanud ilma dokumentideta, kuna need olid võetud temalt kriminaalmenetluse käigus ära.
Anonüümne vihje
Litrejevi piiriületuse küsimus kerkis üles ka neljapäevasel Venemaa välisministeeriumi pressiüritusel, kus ministeeriumi pressiesindajal Maria Zahharoval seda kommenteerida paluti. «Eesti suursaadik Moskvas M. Laidre kutsuti Venemaa välisministeeriumisse, et nõuda Eesti poolelt toimunuga seoses selgitusi,» vastas Zahharova täpsustusi lisamata.
Eesti välisministeeriumi meedianõunik Sandra Kamilova kinnitas, et Litrejev ületas mais Vene-Eesti piiri siiski isikut tõendava dokumendi alusel. «Eesti peakonsulaat Peterburis osutas isikule teenust vastavalt konsulaarseadusele. Kodanik esitas oma isiku tuvastamiseks kehtiva reisidokumendina Vene Föderatsiooni välispassi. Isikule väljastati tõend kehtiva Eesti elamisloa olemasolu kohta, mis ei ole piiriületuseks sobiv dokument,» ütles Kamilova.
Ta märkis, et Eesti välisesindused ei saa väljastada kolmandate riikide kodanikele isikut tõendavaid dokumente, sealhulgas piiriületuseks. Otsuse Litrejevi Venemaalt väljalubamise kohta tegi Kamilova sõnul Venemaa piirivalveteenistus.
«Eesti suursaadik Moskvas käis teisipäeval Vene välisministeeriumi kutsel antud küsimust ka selgitamas,» sõnas Kamilova. Ta rõhutas, et siiski polnud tegemist diplomaadi n-ö vaibale kutsumisega, nagu Maria Zahharova sõnadest võis aru saada.
Litrejev asutas 2018. aastal Eestis IT-firma Vee Security, mis aitas sõnumirakendusele Telegram Venemaal kehtestatud blokeeringutest mööda minna. Samuti on Litrejev loonud rakenduse, mis on abiks Venemaal meeleavalduste käigus kinni peetud inimestele.
Tänavu 22. veebruaril, kui Litrejev isiklikes asjus Eestist Venemaale sõitis, võeti ta Jekaterinburgis vahi alla. Mehe sõnul oli keegi anonüümselt politseile teatanud, et tal on narkootikume. Litrejev vabanes aprillis koduarestist, kuid kriminaalasja ei lõpetatud.
Mitu kriminaalasja
Samal ajal algatati Litrejevi suhtes veel üks kriminaalmenetlus välisriigi dokumentidest teatamata jätmise pärast. Litrejevi sõnul rääkisid uurijad, et võimudele on pinnuks silmas talle 2019. aastal väljastatud ajutine Eesti elamisluba.
«Kui tutvusin toimiku materjalidega, oli selge, et vähemalt alates 2018. aasta juunist jälgis mind Venemaa siseministeeriumi ekstremismi vastu võitlemise keskus,» rääkis Litrejev Raadio Vabadusele. Toimikus leidus raporteid, mis pärinesid aastast 2018, kuid sel ajal tal Eesti elamisluba veel polnudki.
Kõige rohkem kartis Litrejev, et talle hakatakse süüks panema vaenu või viha õhutamist. Mehe sõnul on see Venemaal üks levinumaid seadusepügalaid, mille alusel saab poliitaktiviste hõlpsasti trellide taha pista.
«Ma kartsin oma elu ja tervise pärast, seepärast lahkusingi Venemaalt ja asun praegu Eestis,» selgitas ta.