:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/18/13355518t1h7ac5.jpg)
Võrreldes 2011. aastaga on vähemusrahvaste jõujooned Eestis jäänud suures plaanis samaks. Suurenenud on siinsete ukrainlaste hulk, vähemaks on jäänud vene rahvusest inimesi. Geograaf Tiit Tammaru usub, et ukrainlaste osakaalu tõusu taga peitub see, et Eesti ettevõtjad usaldavad neid.
Statistikaameti andmetel elas Eestis mullu 198 rahvuse esindajaid. Kui venelaste hulk Eestis on vähenenud ligi 25 000 võrra, 305 000 peale, siis ukrainlasi on Eestis pea 3000 võrra rohkem (25 962) kui eelmise rahvaloenduse ajal 2011. aastal. Valgevene rahvusest inimesi resideerib Eestis ligikaudu 12 000, neljandal kohal on Soome (9471), viiendal kohal olevad lätlased jäävad juba kaugemale seljataha. Rahvuseta isikuid oli mullu 118 934, neist Eesti kodakondseid 93 522.
Ukrainast ja Venemaalt saabus rahvastikuregistri andmetel Eestisse enim inimesi ka 2019. aastal. Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuhi Mia Burlaka sõnul asuvad kolmandate riikide kodanikud enamasti elama Harjumaale, Tartumaale, Ida-Virumaale ja Pärnumaale.
«Kui me vaatame neid rühmi, kes on kasvanud, siis tõepoolest ongi nii, et Ukraina rühm on kasvanud, aga ega ta protsendi mõttes Eesti rahvuslikku koosseisu muutnud veel ei ole,» analüüsis demograafilisi muutusi Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, kelle sõnul on üldine sisseränne eestlaste osakaalu viimastel aastatel natukene allapoole toonud.
Eesti suurimad vähemusrahvused 2019. aastal (sulgudes Eesti kodanike arv). Andmed rahvastikuregistrist
Venelased – 305 459 (175 943)
Ukrainlased – 25 962 (8653)
Valgevenelased – 12 532 (4034)
Soomlased – 9471 (4375)
Lätlased – 3796 (791)
Sakslased – 3240 (684)
Leedulased – 2284 (637)
Mis on venelaste arvukuse langust põhjustanud? «Üks tegur, mis ju kõiki mõjutab, on negatiivne loomulik iive, ja eestlastel on sündimusnäitajad natukene kõrgemad kui teistel vähemusrühmadel,» leidis Tammaru. «Ka regionaalselt vaadates kipub Ida-Virumaal olema sündimusnäitaja natukene madalam. Ja kuna venelaste sisserännet nii palju pole olnud, siis nende kahe teguri kombinatsioon võib-olla annabki selle, et venelaste arv on vähenenud. Kuna ukrainlaste puhul on sisseränne toimunud, siis neil on see loomuliku iibekao kompenseerinud.»
Ukrainlaste sisserände põhjuseid ei tasu aga Tammaru sõnul otsida 2014. aasta algusest väldanud sõjast riigi idaosas.
«Põhipõhjus on siiski see, et Eesti tööandjad on leidnud, et Ukrainast töötajate leidmine on päris hea tee endale tööjõudu leida, ja ju siis on sellest mingi info ka kohapealselt levimas. Ma sõjaolukorda väga esiplaanile ei tooks. Siinsed ettevõtjad on avastanud, et Ukraina tööjõud laias laastus sobib Eesti kultuuriruumi,» lausus Tammaru ja tõi olulise faktorina välja vene keele oskuse.
«Nad on paljudel töödel, kus nii ehk naa on palju venekeelseid inimesi, ehk erinevad oskustööd nagu keevitus ja ehitus. Niipalju kui olen tööandjatest aru saanud, siis ukrainlased on ikkagi usaldusväärne ja korrektne tööjõud, mida hea meelega kasutatakse. Võib-olla mõne teise piirkonnaga, kus Eestil varasemad sidemed puuduvad, ei ole alati sellist tööandja kindlustunnet ja usaldust,» leidis teaduste akadeemia akadeemik.
Kui ühe aspektina tõi Tammaru välja vene keele oskuse, siis kas ei seisne siin nõukogude ajast tuttavat ohtu, nagu sulanduksid siinsed ukrainlased eestlaste perspektiivist ülejäänud muukeelse elanikkonnaga ühte halli massi?
«Kindlasti on ühelt poolt teadmine suurenenud, et tegu on erinevate rühmadega. Teadvustamine on oluliselt suurem, kui oli nõukogude ajal. Siin tuleb ka see sõjateema mängu,» lausus Tammaru. «Aga teistpidi, kuna nende peamine suhtluskeel on endiselt vene keel, siis on selge, et neid on keeruline eristada igapäevasuhtluses. Selles mõttes ukrainlased ikkagi kipuvad sulanduma ühe venekeelse elanikkonna termini alla Eesti inimeste silmis.»
Burlaka tõi samas välja, et senine keeleoskus on integratsiooni kujunemisel määrava tähtsusega: «Integratsiooni ja Eestis kohanemise puhul on olulisteks aspektideks see, milliseid keeli rahvusrühmade esindajad juba oskavad, mis valikuid sellest tulenevalt tehakse haridustee ja tööelu korraldamisel, kui palju osaletakse ühiskonnaelus, tarbitakse kohalike kanalite infot ja kultuuri ning kas ja kuidas eesti keelt omandatakse.»
Milles seisneb edukas integratsioon?
Mia Burlaka
Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht
«Edukas integratsioon tähendab seda, et üksteisest erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Lõimumiskava järgi on mitmekülgselt lõimunud inimesel keskmisest tunduvalt kõrgem kodanikuidentiteet, eestikeelsus ja Eesti ühiskondlikus elus osalemine. Lõimumise tase ei sõltu rahvusgrupist ning võrdlusi erinevate rahvusgruppide vahel pole asjakohane tuua.»