Riigireform ja eelarve kohtuvad riigikogus

Riigihalduse minister Jaak Aab ning rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop leiavad, et riigirferomi ülesanne peab olema eelkõige paremate teenuste loomine, mitte ametnike koondamine iga hinna eest. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu alanud sügishooajal on riigieelarve kõrval üks tähtsaim ja Eesti elu mõjutavaim küsimus riigireformi seaduse eelnõu, mis tuleb peagi teisele lugemisele. Aprillis riigikogu menetlusse jõudnud ja mais esimese lugemise läbinud riigireformi seaduse eelnõu kohta parandusettepanekute esitamise tähtaeg kukkus eelmisel esmaspäeval.

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) ning rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop leiavad, et riigireformi eesmärk omaette ei saa olla ametnike arvu vähendamine iga hinna eest, kuna mingist kohast tuleb piir ette.

Jaak Aab, milline on praegu poliitiline tahe vaadata riigieelarve üle selle mõttega, et iga ministeerium ütleb ausalt, mida riik ei peaks tegema?

See on keeruline. Pigem vaatame, kuidas omavalitsustele riigi ülesandeid üle anda ning osta teenuseid era- ja kolmandalt sektorilt. Sellega vaikselt tegeleme. Otsustasime juba koalitsiooni moodustamise ajal, et teeme sisulisi valikuid. Alustasime asutuste ja ametite ühendamist 2019. aastal, nüüd peavad eelnõud riigikogust läbi käima. (Uus on haridus- ja noorteamet, kokku lähevad keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon, toiduameti alla liidetakse veterinaar- ja toiduamet ning keskkonnainspektsioon, liikuvusamet haarab endasse maanteeameti, veeteede ameti ja lennuameti – M. L.). Loodan, et efekt tuleb järgmisel aastal.