Turismiettevõtjad vautšerisüsteemi ei taha: need külvavad ebavõrdsust ja on atraktiivsed vaid SPAdele

Viimsi Spa

FOTO: Официальный сайт

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tegi turismiettevõtjate nimel Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles soovitab sektoris täiendava kriisimeetmena kasutada maksutagastust. Töötukassa tööhüvitis või vautšerisüsteem ei täidaks EVEA hinnangul soovitud eesmärki.

«EVEA teeb ettepaneku pakkuda kriisis enim kannatanud ettevõtete toetamiseks osalist maksutagastust nende eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Toonitame, et arvesse tuleks võtta kõik riigimaksud, mitte vaid tööjõumaksud. Meede on sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja väga suur,» kirjutab ettevõtjate katuseorganisatsioon valitsusele saadetud kirjas.

Tursimisorganisatsioonide (ETFL, EHRL, MTÜ Eesti Maaturism) eestkõneleja hinnangul on pakutud meetme pluss universaalsus. «Ettemaksukontole tagastatud raha kasutamise saab ettevõtja ise otsustada. Maksutagastuse protsent võib olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtudes käibekaotuse suurusest. Ettevõtjale jääb paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt renoveerib ruume või tasub renti. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8 protsenti.»

EVEA tõi kirjas välja ka teiste võimalike kriisimeetmete nõrgad kohad:

Siseturu vautšerid

  1. Meetme mõju on erinevatele turismisektori valdkondadele äärmiselt ebaühtlane, see ei ole rakendatav nt reisibüroodele, konverentsikorraldajatele, suveniirikaubandusele, turismiga seotud transpordile jms. Teisisõnu – see ei aita tervet sektorit ja külvab ebavõrdsust sektori sees.
  2. Isegi kui vautšerisüsteem käivituks juba oktoobris, on siseturismi hooaeg läbi ja siseturistide jaoks jäävad järgi atraktiivseks vaid SPAd. See aga tekitab toetuse väga ebaõiglase jaotuse nii valdkondade kui ka erinevate majutusettevõtete vahel.
  3. Oluline on piirkondade võrdne kohtlemine ja riski ennetamine,  et väikeettevõtja ei jääks suure kõrval tühjade kätega. Praegused ettepanekud eelistavad Tallinnat (kallim vautšer). See tekitas suurt kriitikat väljaspool Tallinnat tegutsevate turismiettevõtete poolt.
  4. Summa 40–60 eurot inimese kohta ei ole piisavalt motiveeriv ning tähendab kordades suuremat täiendavat omafinantseeringut selleks, et näiteks veeta nädalavahetus mõnes turismiettevõttes või sihtkohas. Seda võimekust paljudel peredel ei ole, eriti arvestades olukorraga tööturul ning seda, et enamus Eesti inimestest on oma puhkused juba pidanud ja vastavad reservid ära kulutanud. Seetõttu tõenäoliselt  jääb suur osa vautšeritest kasutamata ja plaanitud ressurss ei jõua sektori ettevõtjateni.
  5. Meede on äärmiselt kallis – kui keskmine vautšeri väärtus oleks 50 eurot, siis kuluks kogu Eesti elanikkonna katmiseks 66,450 miljonit eurot. Veelgi kallimaks läheks vautšerite jagamine lähiriikide turistidele. Kui riik näeb võimalust sellist summat turismisektorile suunata, siis palju efektiivsem  a õiglasem oleks seda teha pakutud maksude tagastuse vormis.   

Töötukassa töötasuhüvitis

  1. Töötasuhüvitis jõuab ainult väga piiratud hulga abivajajateni kuna enamik hädasolevate valdkondade ettevõtteid ei kvalifitseeru – põhjuseks töölepingu seadusest tulenevad juriidilised takistused, lisaks suutmatus maksta hüvitisele kvalifitseerumiseks nõutavat tööandja omaosalust töötasust.
  2. Väikeettevõtted, kus 2019.a. töötasid vaid juhatuse liikmed või kes kasutasid võlaõiguslikke töötegemise lepinguid, ei saanud taotleda toetust kevadel ning ei kvalifitseeru töötasu hüvitisele ka sel korral.  
  3. Töötasuhüvitis kulutab suure osa töötukassa kevadise töötasuhüvitise maksmisega niigi napiks jäänud varudest ning see toob paratamatult kaasa eelmises majanduskriisis ettevõtjate poolt juba kogetud töötuskindlustusmakse määra tõstmise. Täiendav maksukoormus on  raskustes olevatele ettevõtetele talumatu. 
Tagasi üles
Back