Raimond Kaljulaid: Eesti vajab uusi maksureforme

Raimond Kaljulaid. Foto: Sander Ilvest

Põhjamaade eeskujul heaoluriigi pidamiseks peame rohkem raha ümber jagama, meeldib see või mitte, kirjutab fraktsioonitu riigikogu liige Raimond Kaljulaid.

Aasta tagasi kutsus peaminister Jüri Ratas üles arutelule maksupoliitika üle. Teised erakonnad sellega kaasa ei tulnud. Kuid maksudest peab rääkima, sest meie praeguse maksusüsteemiga ei ole kuidagi võimalik rajada põhjamaist heaoluriiki, tagada head haridust, kvaliteetset ja kättesaadavat arstiabi ning tugevat sotsiaalkaitset.

Miks poliitikud ei taha maksudest rääkida? Viimane suur maksureform oli 2016. aastal, kui otsustati, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni ja ühetaolise tulumaksu asemel hakkab kehtima uus tulumaksuarvestus.

Vähesed said aru, kuidas uus maksuarvestus toimib, harjumatu oli aastatulupõhisele arvestusele üleminek. Tehti ka vigu, näiteks töötavate pensionäride maksustamisel. Kõik eelöeldu ning armutu kriitika opositsiooniliselt Reformierakonnalt mõjutasid ühiskondlikku arvamust väga negatiivselt.

Väga suurele osale eestimaalastelt tõi maksureform otsese ja ühemõttelise rahalise võidu, kuid selle ellu viinud erakonnad kaotasid valimistel. Mis siis imestada, et mõnda aega ei ole ühelgi Eesti erakonnal vähimatki soovi teha ettepanekuid põhimõttelisteks muudatusteks maksudes.

Kuid kuhu me pääseme – maksudest peab rääkima. Esiteks hakkavad lääneriikide maksusüsteemid digipöörde tõttu kiiresti ajale jalgu jääma. Teiseks, eriti Eesti vasakpoolsed peavad üha julgemalt inimestele selgitama, et meie edasised valikud hariduses, tervishoius ja sotsiaalkaitses on paljuski seotud sellega, millist maksukoormust me peame mõistlikuks.