Romaan noore naise ja vana mehe hingesugulusest

Helena Koch
, kriitik
Copy
Nora Ikstena 2018. aastal Tartus kirjandusfestivalil Prima Vista.
Nora Ikstena 2018. aastal Tartus kirjandusfestivalil Prima Vista. Foto: Margus Ansu

Romaan «Mees sinises vihmamantlis» (2019) on läti kirjaniku Nora Ikstena neljas eesti keeles ilmunud teos. Ikstena, kelle ilukirjanduslikust loomingust on suur osa tugevalt autobiograafiline, sai kirjutamiseks inspiratsiooni läti kirjaniku ja tõlkija Dzintars Sodumsi elust. Sodumsit, kes on James Joyce’i «Ulyssese» lätikeelse tõlke autor, on Ikstena nimetanud oma suurimaks õpetajaks.

Raamatu peategelasteks on 70ndates eluaastates tõlkija Tebe, kes on suure osa oma elust elanud USAs paguluses ja kelle elutöö on James Joyce’i tõlkimine läti keelde, ning 20-aastane algaja kirjanik, keda Tebe nimetab Tütrekeseks. Lugu avaneb vaheldumisi läbi mehe ja naise kirjavahetuse ning nende igapäevaelu kirjeldavate olustikupiltide. Raamatu peatükkide pealkirjad on kas kohanimed, kust kiri teineteisele saadetud, või meilide pealkirjad.

Tebe ja Tütreke tutvuvad, kui naise kätte satub Tebe Joyce’i «Ulyssese» tõlge. Kuna see puudutab naist sügavalt ja inspireerib ka teda ennast midagi looma, otsustab ta Tebele kirjutada ja saata talle lugemiseks mõned oma tekstid. Ootamatult saabki ta Tebelt vastuse ning alguse saab aastatepikkune kirjavahetus, kus käsitletakse nii omaenda argipäeva kui ka elu suuri teemasid. Kirjavahetuse põhisisu on aga ühine kirg keele ja kirjanduse vastu. Kui algul kohtuvad mees ja naine vaid kirjaridades, siis mõni aeg hiljem ka päriselus. Oma elu viimased aastad elab Tebe koguni Tütrekese juures Lätis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles