Tabatud joobes juhtide arv tõusis poole võrra

Maantee Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Politsei tuvastas võrreldes 2010. aastaga mullu ligi 50 protsenti rohkem joobes juhte.

Nädalavahetusel Ida-Virumaal purjus autojuhi süül toimunud liikusõnnetus, kus hukkus kolm inimest, on järjekordne juhtum, mis annab statistikale tegeliku tähenduse. Nimelt avastati politsei andmetel 2011. aastal joove koguni 11 432 juhil, samas kui aasta varem jäi vahele 7 616 joobes juhti.

Maanteeameti statistika näitab olukorra paranemist. Joobes juhi osalusel toimus liiklusõnnetusi 2009. aastal 228, 2010. aastal 148 ning eelmisel aastal 136.

«Kui joobe tõttu liiklusõnnetuste põhjustamine on mõnevõrra vähenenud, on samas alkoholi tarvitanud juhtide avastamine sagenenud,» kinnitas politsei ja piirivalveameti liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe eespool välja toodud arve. «2011. aasta detsembris moodustas see juba 0,95 protsenti kontrollitute üldarvust, mille alusel saame statistiliselt väita, et iga sajas juht oli perioodil 05.-27.12.2011 sõidukiroolis joobes.»

Iga päev kannab arestimajades karistust keskmiselt 20 alkoholi tarvitanud autojuhti.

Kirsimäe rääkis, et vaatamata sellele, et joobes juhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetused on mõnevõrra vähenenud, ei tähenda see seda, et peaksime sellisesse käitumisse kuidagi leebemalt suhtuma.

«Alkoholi tarvitanuna autorooli istumine on äärmiselt vastutustundetu tegu, sest võime adekvaatselt autot juhtida langeb märkimisväärselt,» rõhutas ta. «Sellega aga seatakse ohtu nii ennast kui teisi liiklejaid. Sellise teo traagilistest tagajärgedest kuulsime kõik pühapäeval.»

Kirsimäe lisas, et samas on jätkuvalt probleemiks sõiduoskus.

«Pelgalt juhiloa omamine ei taga ohutut liiklemist,» seletas ta. «Meie agressiivses liikluses jääb puudu sotsiaalsusest, tahtest teist juhti või liiklejat mõista ning oskusest liiklust lugeda.»

Ta seletas, et seda numbrit, kui palju on plaanis käesoleval aastal juhtide joovet kontrollida, ei ole seatud, kuid kindlasti saavad iga järgneva aasta mahud olema eelmisest aastast mõistlikul määral suuremad.

«Piiri seab liiklusjärelevalvele pühendatud töötundide arv ja eelarvevahendid, mis ühe või teise meetme elluviimiseks on ette nähtud,» märkis Kirsimäe.

Politsei hinnangul tõuseb inimeste teadlikkus aastast-aastasse – 99 juhti 100st on teadlikud.

«Samas toob nii majanduse langus, kui ka tõus kaasa alkoholitarbimise tõusu,» ütles Kirsimäe. «Politsei ülesanne on läbi järelevalve tekitada subjektiivset vahelejäämise riski ja läbi selle saavutada liikluskuulekus. Mida tihedam on kontroll, seda vähem on seadust eiravatel liiklejatel tõenäosust seekord pääseda.»