Riigikogu 10. koosseis võttis 2003. aastal vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse, mis sätestas tudengitele Eesti krooni ajal õppelaenu intressiks minimaalselt viis protsenti aastas. Kuigi seadust on vahepeal korduvalt muudetud, on rohkem kui 17 aastat hiljem ühes aspektis seis endine: õppelaenu aastane intressimäär püsib siiani muutumatuna, vähemalt viis protsenti aastas.
Tellijale
Röövellik õppelaen ⟩ Riik küsib õppuritelt endiselt krooniaja intressi (2)
Isegi kui mõni pank sooviks soodsamatel tingimustel laenu pakkuda, ei ole see praegu teoreetiliseltki võimalik. Õppelaen on riiklikult garanteeritud toode, mille miinimumintressimäära paneb paika eespool mainitud seadus, mitte finantsasutus ise. Kuna pankade jaoks on tegu sisuliselt riskivaba tootega (laenukahjumid katab riik), ongi kolmes Eesti õppelaenu pakkuvas pangas LHVs, SEBs ja Swedbankis selle intress madalaim võimalik.
Laenu küsivatelt õppuritelt nõutakse aga kahe inimese käendust või kinnisvaratagatist.