Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunu

Läti ühistranspordis muutub maski kandmine taas kohustuslikuks´. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud 84-aastane tallinnlanna. 

Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud 84-aastane naine, kokku on Eestis surnud 65 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud 84-aastane naine, kokku on Eestis surnud 65 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 467 Covid-19 haigusjuhtumit 454 inimesega.

Tänase seisuga on tervenenud 2 643 inimest. Neist 2028 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 615 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Kuidas märgitakse surma põhjus?

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov selgitas, et üldjuhul märgitakse inimese surmateatisele rohkem kui üks diagnoos, nii käitutakse ka Covid-19 patsientide puhul. «Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste puhul oluliseks peale nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse poolt põhjustatud seisundeid,» märkis Denissov. Tema sõnul on kõige olulisem pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele. «Nende reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada,» mainis ta. 

Kuna Covid-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik, tõdes Denissov. «Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk (vähikolle ajus), mitte Covid-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas,» lisas ta.