Estonia dokumentaali must materjal andis Eesti teadlastele järeldusainest

Parvlaev Estonia viis märga hauda 852 inimest. Foto: Ly Menov

Septembri keskel nägid Eesti teadlased uuest Estonia dokumentaalfilmist ka kaadreid, mis filmi ei jõudnud. Pärast vaatamist kirjutasid teadlased Eesti valitsusele ülevaate, mida nad nähtust järeldasid. 

«Ühegi stsenaariumi korral ei saa nähtava kahjustuse suurus olla põhjus, miks laev meile teadaoleva ajavahemiku jooksul uppus,» oli teadlaste järeldus. 

Kirjelduste kohaselt liikus kaugjuhitav sõiduk mööda laevakeret autotekiga samal kõrgusel. «Alumisel joonisel punase risti/joonega tähistatud piirkonnas ilmnes muljumiskahjustus nr 1. Väidetavalt asus kahjustus laeva ahtrist umbes 98 meetri kaugusel, kuigi realistlikum väärtus näib olevat umbes 90 meetrit,» oli memos kirjas. 

Kuigi dokumentaalis oli näha  väga vähe merepõhja, tundus teadlastele põhi suhteliselt kõva ja ühtlane ilma nähtavate suuremate kivideta, oli dokumentaali mustas materjalis merepõhi selgelt näha ja vähemalt ühes lõigus oli videos näha ka suuremat kivikogumit. «Samuti sai video vahendusel vaadelda pärast õnnetust merepõhja laeva katmiseks kuhjatud kivivirna. Laeva ahtri suunas liikudes ilmus ESTLINE’i teksti teises otsas juurde veel üks ava (tähistatud horisontaalse oranži joonega). Plaat oli lahti rebitud, tõenäoliselt mööda pikisuunalist keevisõmblust. Raamkaared olid keevisühendusest lahti rebitud ja selgelt nähtavad. Ilmset lokaalset mõlki ei täheldatud ja tundus, et koormus on jaotunud ühtlasemalt võrreldes esimese kahjustusega, kus lokaalne mõlk oli selgesti nähtav,» kirjutasid teadlased. 

Dokumentaalis näidatud suur auk 

Teadlaste sõnul mõlgi ja läbitungimiskahjustuse omadused ei ole tüüpilised ei lõhkeavale ega ka inimese tehtud lõikeavale. 

Teadlastele tundus ebatõenäoline, et kahjustus oleks tekkinud kokkupõrkest merepinnal. Läbitungimiskahjustuse mõlgi suund osutas veidi vööri suunas. «Sellise vigastuse tekitamiseks oleks pidanud läbitungiv objekt lähenema laevale ahtri poolt, parvlaeva Estonia suuna suhtes kaldu (umbes 45 kraadi). Samuti oleks läbitungiva objekti kiirus pidanud ületama parvlaev Estonia kiirust,» kirjutasid nad. 

Postimees avaldab täispika dokumendi: