Pandeemia venitas enam kui pool aastat tänavuse Virumaa kirjandusauhinna üleandmist

Teet Korsten
, reporter
Copy
Virumaa kirjandusauhinna Urmas Vadi romaaniga "Ballettmeister".
Virumaa kirjandusauhinna Urmas Vadi romaaniga "Ballettmeister". Foto: Teet Korsten

Jõhvi esimeses kirjandustelgis anti täna pidulikult üle Virumaa 32. kirjandusauhind, mille kirjanik Urmas Vadi pälvis oma romaaniga «Ballettmeister» (LR nr 6-9, 2019) juba tänavu 17 veebruaril.

Kirjandusauhinna üleandmisel tantsis kirjaniku auks Ida-Virumaa tantsurühm Lausa Lust. «Ballettmeistris» on rahvatantsul oluline roll, samuti tantsisid Lausa Lusti mehed muu seas kepitantsu, mida romaanis eraldi mainitakse. Koha peal toimus autoriga improviseeritud intervjuu, mille tegi luuletaja Jürgen Rooste.

«Auhinnateate sain juba enam kui pool aastat tagasi, auhinnaraha sain samuti tükk aega tagasi kätte. Kasutasin seda muu seas katusevärvimiseks. Et täna oli selline pidu ja sellised rahvatantsijad… Kirjanduses on samuti nii, et seal võib olla kompositsioon ja puha, aga kui seal pole powerit, pole asjal mõtet. Neis rahvatantsijais oli see power olemas. Tore oli siia, Jõhvi, koos nooremate lastega tulla – tegime mõnusa sõidu. Lapsed sai kaasa võetud ka selle tõttu, et siin oli laat. Lastele väga meeldivad laadad ja väiksema poisi ostsin ära teatega, et laatadel on suhkruvatti. Ja oli ka! Meil on Jõhvi surnuaias sugulaste hauad, korrastame need ja süütame neil küünlad. Päev on korda läinud – mina sain preemia, laps suhkruvatti ja naise suguvõsa hauad saavad korda,» ütles Urmas Vadi Postimehele.

«Auhinnad on väga toredad asjad. Ma arvan, et me kõik iga päev otsime teiste inimeste mõistmist ja arusaamist, tunnustust, armastust. Ja ju selle soovi pärast end arusaadavaks teha ja maailma endale seletada ma kirjutangi. See, et Virumaa inimesed minu kui lõunaeestlase teksti hindavad, on igatahes läbimurre!» ütles Urmas Vadi pärast seda, kui teda oli auhinnast teavitatud.

Virumaa kirjandusauhind on aastast 1989 igal aastal välja antav kirjandusauhind. Algul andis auhinda välja Virumaa Fondi nõukogu, aastast 1998 annavad auhinda välja aga Lääne- ja Ida-Viru Omavalitsuste Liit. Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust. Auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale eestikeelsele kirjandusteosele. Esimene Virumaa kirjandusauhinna laureaat oli Jaan Kross oma romaaniga «Wikmani poisid» 1988. aastal.

Tänavu nomineeriti Virumaa kirjandusauhinnale kandideerima lisaks Urmas Vadi «Ballettmeistrile» Helga Nõu «Ingel ja idioot», Andrei Hvostovi «Kirjad Maarale», Mart Kivastiku «Taevatrepp», David Vseviovi «Kaks esimest nädalat» ja Andrus Kivirähki «Sinine sarvedega loom».

Tagasi üles