Pilk taevasse: öötaevas särab aastakümnete vägevaim vaade Marsile

Taavi Niittee
, Tõrva Astronoomiaklubi liige
Copy
Värvifoto Marsist, mille pildistas Rosetta nimeline uurimissond 2007. aastal. All servas paistab planeedi lõunapoolne polaarmüts ning üleval õhukesed pilved põhjapooluse kohal.
Värvifoto Marsist, mille pildistas Rosetta nimeline uurimissond 2007. aastal. All servas paistab planeedi lõunapoolne polaarmüts ning üleval õhukesed pilved põhjapooluse kohal. Foto: ESA & MPS for OSIRIS Team MPS/UPD/LAM/IAA/RSSD/INTA/UPM/DASP/IDA

Viimastel selgetel õhtutel on paljud kindlasti märganud idataevas üht heledat punakat tähte, mis näeb esmapilgul välja kui mobiilimasti tuli. Tegemist pole aga mitte mõne heledama tähe, vaid planeet Marsiga, mille eelseisev vastasseis tõotab tulla Eesti vaatlejate jaoks aastakümnete vägevaim.

Kui enamuse ajast on Rooma sõjajumala järgi nime saanud Marss meie jaoks päevases taevas nähtamatu või ripub tagasihoidliku punaka tähena madalal horisondil, on ta viimastel kuudel asunud öötaevas üha kõrgemaid kaari tegema. Ka tema heledus on nüüdseks selline, et teistest taevakehadest saavad talle selles osas vastu vaid Päike, Kuu ja Veenus. Heleduse ja nähtavuse kasvu taga peitub eelseisev sündmus, mida astronoomias tuntakse vastasseisuna ning mis Marsi puhul toimub iga kahe aasta ja mõne nädala tagant. Kusjuures punase planeedi vastasseisud erinevad üksteisest nagu öö ja päev, seda eriti Eestis asuva vaatleja jaoks.

Vastasseisuks või võõrapäraselt ka opositsiooniks nimetatud sündmus tähistab hetke, mil Päike, Maa ja sellest kaugemal tiirlev planeet asuvad ühel joonel. Maa pealt vaadates tähendab see seda, et planeet asub meie taevas Päikesest 180 kraadi teisel pool. Näiteks kui südaöösel (suveajal umbes kell pool kaks) võime ette kujutada, et Päike asub mitukümmend kraadi põhjahorisondi taga, siis parasjagu vastasseisus asuv planeet paistab samal ajal mitukümmend kraadi lõunahorisondi kohal. Nii saavad meile erinevatel aegadel paista kõik Maast kaugemal tiirlevad planeedid ehk Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Marss. Kusjuures neist viimane on selles nimekirjas erandlik, kuna erinevalt iga-aastasest vastasseisudest teiste loetletud planeetidega, näeme me Marssi öises lõunataevas kord kahe aasta ja mõne nädala tagant.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles