Jaak Jõerüüt: mida teha Valgevenega, koroonahirmuga ja eesti keelega?

Jaak Jõerüüt. Foto: Erik Prozes

Vene isemõtlejate ees on ajast aega seisnud küsimus: mida teha? Seesama küsimus seisab meie, infokaose ajastu inimeste ees, kirjutab staažikas suursaadik, kirjanik ja kolumnist Jaak Jõerüüt.

Küsimus on pigem selles, mida uskuda. Näiteid oleks käisest raputada, piirdun praegu kolmega.

Lähtudes sellest, mida on avalikult teada seoses Valgevene – Venemaa – Euroopa Liidu kolmnurgaga, on tegu pudru ja kapsastega. Mitte­legitiimseks peetav Valgevene igavene liider Lukašenka üritab toetuda ainult Putini Venemaale, ja Putin lubab talle ka abi.

Euroopa Liidul läks Valgevene teatud seltskonnale sanktsioonide kehtestamine üle kivide ja kändude, nigela tulemusega pealegi. Mittevalituks on Lukašenkat nimetanud ka Euroopa riigijuhiks number üks pürgiv Prantsuse president Emmanuel Macron.

Macron rõhutab samas vajalikkust Venemaad Euroopa laua taga hoida. Ühele Valgevene opositsiooniliidritest, Svjatlana Tsihhanovskajale lubas Prantsuse president eurooplaste toetavat õlga, OSCE kaudu küll, mitte otse Euroopa Liidu kaudu, NATOst rääkimata.

Tsihhanovskaja aga arvab, et Putin mõistab, et Lukašenka jutt on ainult ühe inimese fantaasia, sest «härra Putin on tark juht». Veel üks Valgevene opositsiooni esindaja Veronika Tsapkala ütles Tallinnas otse kaamerasse, et ta loodab, et Putin astub hoopis Valgevene rahva poole, mitte diktatuuri poole, ja siis saab Putinist valgevene rahva kangelane. Kõik targa juhi peale lootjad peaks lugema ka Rein Ruutsoo lugu «Poliitikast ja moraalist», mis räägib Navalnõi juhtumist (ERR, 3. oktoober 2020).