Füüsika-Nobel anti mustade aukude avastamiseni viinud teaduse eest

2020. aasta füüsika-Nobeli pälvisid Sir Roger Penrose, Reinhard Genzel ja Andrea Ghez mustade aukude avastamiseni viinud teadustöö eest. Foto: NASA Goddardi Kosmosekeskus/Jeremy Schnittman/EPA/Scanpix

Täna pealelõunal teatas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis, et selle aasta Nobeli preemia läheb jagamisele Roger Penrose'i, Reinhard Genzeli ja Andrea Ghezi vahel, kes on andnud suured panused mustade aukude uurimisesse.

Nagu selgitas laureaate tutvustanud Rootsi Teaduste Akadeemia ja Nobeli Komitee liige Göran Hansson, olid teadlased juba sadu aastaid tagasi ennustanud, et midagi mustade aukude laadset võib olemas olla, kuid paljud pidasid seda siiski gravitatsiooniteooria iseärasuseks. Einsteini üldrelatiivsusteooria viitas küll nende olemasolule, kuid ammendavaks tõestuseks vajalik matemaatika oli liialt keeruline. Ka Einstein ise oli mustade aukude olemasolu osas kõhkleval seisukohal.

Nobeli auhinna rahalisest preemiast 50% lähebki Sir Roger Penrose'ile, kes näitas 1960ndatel läbi keerukate matemaatiliste mudelite, et mustade aukude olemasolu on Einsteini üldrelatiivsusteooria vältimatu järeldus ning nende tekkimine on loomulik ja ootuspärane protsess.

Nagu on öelnud füüsik ja 2017. aasta nobelist Kip Thorne, tõid Penrose’i matemaatilised mudelid kaasa tõelise revolutsiooni aeguumi uurimise matemaatilistes vahendites. Tema tollaseid töid on ühtlasi nimetatud ka kõige olulisemaks lisanduseks relatiivsusteooriale pärast Einsteini. Oma tänaseks legendaarses 1965. aastal avaldatud teadusartiklis näitas ta ära, et iga musta augu südames peab peituma singulaarsus – punkt, milles aeg ja ruum otsa saavad