KESKKOND ⟩ Tartu vanim kliimastreikija: igaüks suudab midagi ära teha!

Tartu kliimastreikijad seismas silmitsi kliimaskeptikuga. Foto: Rein Kuresoo

Eelmisel reedel toimus Tartu raekoja ees kliimameeleavaldus – nagu reedeti ikka. Nagu enamikul reedetest, seisis noorte keskkonnaktivistide kõrval ka hallipäine vanadaam. Kliimastreike on meil üldiselt peetud «noorte asjaks», ehkki mujal maailmas on meeleavaldustele tulnud seeniorid tavaline vaatepilt. Uurisin Peg Sage Oetjenilt (80), kas ta end valge varesena ei tunne.

Tartu Fridays For Future (FFF) korraldab oma regulaarseid meeleavaldusi reedeti kella kahest neljani, kui õppuritel hakkab kool läbi saama. Loodetavasti ei hakka keegi vanemaid inimesi hurjutama, et nad oma aega raiskavad.

Üks skeptiline vanem eestlanna poetas kord, et küllap on asi seegi, mida ma teen, kui mul midagi paremat teha ei ole. Tegelikult on mul nagu paljudel teistelgi vanematel inimestel tõepoolest aega ja just see tundub õige viisina oma aja kasutamiseks.

Küllap on pensionäridel rohkem aega kui 40–50-aastastel, kes käivad tööl, kasvatavad veel lapsi ja/või hoolitsevad vanemate eest. Ehkki tööealistel on tegemisi rohkem, löövad paljud siiski ka meiega kaasa.

Üks vanem härrasmees väitis, et kliimamuutus ei puutu absoluutselt temasse. Tema pole seda põhjustanud ega ole selle eest vastutav jne. Kui temalt küsiti, kas ta ei tunne muret selle pärast, mis ta lapsi ees ootab, prahvatas ta, et tal pole neid ning lisas, et Eestis ja Soomes kasvab nii palju puid, et meie mail pole küll tarvis kliima pärast muretseda. Nojah, see turgatas mulle alles hiljem pähe, et ta tegelikult väljendas umbes sellist mõtet: «mu elul pole erilist tähendust».

Meil suhtuti kuni üsna viimase ajani kliimamuutuste inimtekkelisusesse leige skepsisega. Greta Thunbergi välja ilmudes muutus vastasseis sootuks teravaks. Kas olete ka eestlaste hoiakus mingeid muutusi tähele pannud?

Jah, muidugi – aastaid tagasi näis siin valitsevat mõtteviis, et see «väike süütu Põhjamaa» on kliimamuutuste suhtes immuunne, või siis saab need asjad siin kuidagi rahulikult ära korraldatud. Mõtted sellest, et jää sulamine Arktikas või Siberi metaaniemissioonid võiksid siin kuidagimoodi kliimat mõjutada, tundusid paljudele vähemasti liialdusena. «Ja meil on ikka aeg-ajalt juhtunud lumeta jõulusid...»

Igaüks, kes ikka veel kliimamuutusi eitab, võiks vestelda Eesti talvepealinna Otepää inimestega. Nad saaksid kuulda kahjumitest, mis on kohalikele majutusasutustele, restoranidele ja isegi toidupoodidele tekkinud selletõttu, et inimestel pole talvel enam mõtet Otepääle tulla ja isegi suusamaratonid on ära jäänud.