Ideaalse oksjoni otsijad pälvisid Nobeli preemia majanduses

Emeriitprofessor ja tema kunagine doktorant: tänavuse Nobeli majanduspreemia pälvinud Robert Wilson ja Paul Milg­rom. Foto: Andrew Brodhead/Stanford/Han/epa/Scanpix

Rootsi keskpanga Alfred Nobeli nimelise majanduspreemia said sellel aastal kaks Stanfordi ülikooli õppejõudu oma töö eest oksjoniteooria arendamisel.

Sõna «oksjon» peale võib ehk esmapilgul kangastuda saal, milles väärikad härrad ja daamid kalli raha eest kunsti ostavad, või ehk hoopis mõni internetisait, kus saab soetada kõike, sokkidest naftatankeriteni. Oksjonite kaudu aga läheb praegu kaubaks selliseidki kaupu ja teenuseid, mida veel mõne aastakümne eest poleks kuidagi enam- või vähempakutavaks peetud, nagu Google’i reklaamid, raadiosagedused või taastuvenergia tootmise mahud.

Oksjonite ülesehitus on samuti läinud aina keerukamaks. Lihtsaima mudeli kõrvale, kus võitjaks saab see, kes pakub kõige rohkem või kõige vähem, on esile tulnud igasuguseid vorme, kus jäetakse kõrvale näiteks suurim või väikseim pakkumine või arvestatakse mõne muu teguriga.