:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2020/10/12/13409485t1h046e.jpg)
- Terrorirühmitused on pandeemia ajal hoogsalt propagandat levitanud.
- Ekspert: pandeemia on vähendanud terroristide võimalusi rünnakute korraldamiseks
- Piirangute ajal internetis rohkem aega veetnud noored olid haavatavas seisus.
- Ühendkuningriigis esitati terrorismisüüdistus 14-aastasele poisile.
Ehkki koroonaviiruse pandeemia ja sellest tingitud piirangud on tõsiselt mõjutanud äärmusrühmituste tegevust, ei tasu arvata, et ekstremistid oleksid oma tegevuse peatanud. Pidurdunud ei ole terroristliku propaganda levitamine internetis.
«Kriisidel ei ole ilmtingimata ainult negatiivne mõju,» ütles Postimehele terrorismiuurija Asta Maskaliūnaitė. Ekspert rõhutas, et tegu on tema isikliku hinnanguga, öeldes, et pandeemia on märkimisväärselt vähendanud terroriorganisatsioonide võimalusi rünnakuid korraldada, eelkõige tänu sellele, et rangete piirangute ajal viibisid inimesed rohkem kodus, linnades suurendati politseijõudusid, tänavatelt kadusid sihtmärkideks olnud suured rahvamassid ja äärmuslastel vähenes võimalus märkamatuks jääda.
Analüütikud on rääkinud pandeemia esimese laine ajal islamiäärmuslaste tehtud üleskutsetest oma jüngritele: kasutada ära olukorda, kus lääneriigid on hõivatud koroonaviiruse kontrolli alla saamisega. «Kuigi on esitatud ka argumenti, et julgeolekujõudude tähelepanu on hajunud ja see annab võimaluse ründamiseks, näeme, et see pole tegelikult materialiseerunud,» märkis ekspert.
Septembri lõpus Pariisis satiirilehe Charlie Hebdo toimetuse endise asupaiga lähedal toimunud kirverünnak oli aga Prantsusmaale karm meeldetuletus, et terav probleem eksisteerib endiselt.
Riigi siseminister Gérald Darmanin ütles pärast rünnakut France 2-le antud intervjuus, et riik on endiselt islamiterroristidega sõjas. «See (oht – toim) muteerub. Töö, mida meie armeed teevad ISISe hävitamiseks, vähendab, aga ei hoia täielikult ära seda, mida nimetame planeeritud rünnakuteks – nendeks, mida organiseeritakse välismaalt,» sõnas siseminister, juhtides tähelepanu nn üksiküritajatele. Ministri sõnul on viimase kolme aasta jooksul Prantsusmaal nurjatud 32 rünnakut ehk peaaegu üks rünnak kuus.
Võrdluseks: suvel Euroopa terrorismisuundumuste raporti avaldanud Europol luges eelmisel aastal kokku 119 ellu viidud, ebaõnnestunud või nurjatud terrorirünnakut 13 ELi liikmesriigis.
Propaganda hoogustub
Maskaliūnaitė sõnul on terrorismil suurem mõju n-ö tavalistel aegadel, mil meedia kajastab iga nende sammu. Pandeemia ja muude murede valguses on neil aga raskem tähelepanu võita.
See ei tähenda, et terrorirühmitused oleksid istunud, käed rüpes. Prantsusmaa terrorismivastase võitlusega seotud allikad rääkisid uudisteagentuurile AFP, et siiski on näha märke rühmituste katsetest rünnakuid ette valmistada, näiteks hangitakse võltsitud dokumente ja otsitakse rahastust. Selle kõrval on aktiivselt tehtud ka propagandat.
«Sarnaselt paljude tavainimestega on ka nemad (terroristid – toim) tegutsenud rohkem internetis, levitades seal palju aktiivsemalt oma propagandat,» märkis Maskaliūnaitė, tuues eraldi esile paremäärmuslike rühmituste aktiivsuse.
ÜRO Julgeolekunõukogu terrorismivastane komitee märkis suvel avaldatud raportis, et paremäärmuslikud rühmitused on sidunud vanu narratiive uute vandenõuteooriatega, muutes intensiivsemaks vihakõne vähemuste vastu ja süüdistades koroonaviiruse vallapääsemises näiteks juute. ÜRO andmeil levitasid äärmuslased hoogsalt ka vandenõuteooriaid, mis sidusid viiruse leviku 5G-tehnoloogiaga. Samad vandenõuteooriad viisid mäletatavasti mitmel pool Euroopas rünnakuteni 5G-mastidele ja ka telefonimastidele.
See tekitab muret radikaliseerumise mõju pärast tulevikus, mil piirangud on läbi ja riigid naasevad pandeemiaeelse asjaajamise juurde.
Terrorismiekspert Asta Maskaliūnaitė.
Islamiäärmuslusega seoses teatas Europol eelmisel nädalal operatsioonist, mille käigus võeti sihikule Lääne-Balkani riikide kohalikes keeltes internetis jagatud terroristlik propagandamaterjal. Selle levitamise taga olid organisatsiooni andmeil äärmusrühmituste Al-Qaeda ja ISISe liikmed ning rühmituste toetajad Lääne-Balkani riikides.
Hoiatusi terroristliku propaganda kohta on praeguse pandeemia ajal varemgi kõlanud. ÜRO ja mitmed kõrged terrorismivastase võitlusega seotud ametnikud on hoiatanud, et äärmuslaste jaoks on pandeemiast tingitud raskused suurepärane võimalus veenda eluga rahulolematuid ja raskustesse sattunud inimesi vägivalda kasutama.
Maskaliūnaitė sõnul tähendab intensiivistunud terroristlik propaganda proovikivi tulevikuks. «See tekitab muret radikaliseerumise mõju pärast tulevikus, mil piirangud on läbi ja riigid naasevad pandeemiaeelse asjaajamise juurde,» leidis ekspert.
Noored on haavatavad
Mõni nädal tagasi Briti parlamendi siseasjade komitees kõnelenud Briti kõrgeim terrorismivastase võitluse eest vastutav politseiametnik Neil Basu tõi probleemina esile just inimeste mõjutamise äärmuslaste poolt. «Ekstremismi võimendumine ja võime õhutada haavatavat osa rahvast terrorismile on ilmselt minu suurim hirm,» vahendas Sky News Basu sõnu.
«Me näeme kõigest 13-aastaseid inimesi rääkimas terroriaktide toimepanemisest,» lisas politseiametnik. Tema sõnul on pandeemia tõttu koolide sulgemine ja igasuguste kõrvaltegevuste vähenemine ning suurenenud sotsiaalmeediakasutus peamised põhjused, miks teismeliste seas on märgatud ekstremistlike vaadete sagenemist.
Üks näide ohtlikust mõjutustegevusest oli Ühendkuningriigis möödunud nädalal lõppenud kohtuprotsess, kus esitati terrorismisüüdistus kõigest 14-aastasele poisile, kes oli aasta alguses koroonapiirangute ajal internetis kokku puutunud ISISe propagandaga. Lõuna-Inglismaal Southamptoni lähedal elavat, praeguseks 15-aastast poissi süüdistati terroriakti ettevalmistamises: ta oli püüdnud ehitada kodus pudelipomme, koostanud rünnakuplaane ja salvestanud videoid, kus rääkis džihaadi korraldamisest ning soovist saada märtriks. Poiss ise väitis, et kõigest matkis pommide valmistamist ja uuris ISISe kohta, sest huvitub sõjaajaloost. BBC teatel leidis kohus, et raske lapsepõlvega poisil ei olnud reaalset plaani rünnakut korraldada, vaid ta üksnes matkis plaanikoostamist, soovides sellega võita oma eakaaslaste austust ning olla populaarne.
Vange tapnud terroristidele esitati süüdistused
Kahele äärmusrühmituse ISIS arvatavale endisele liikmele esitati möödunud nädalal USAs kaheksa süüdistust seoses nelja ameeriklasest turisti tapmisega.
Süüdistuse järgi kuulusid kohtualused Alexanda Kotey ja El Shafee Elsheikh aastail 2012–2015 koos veel kahe Ühendkuningriigi kodanikuga ISISe rakukesse, mis röövis Süürias lääneriikide kodanikke. Kuna mehed kõnelesid briti aktsendiga, said nad tuntuks Biitlite hüüdnime all. Praeguseks on Ühendkuningriik mõlemad Lääne-Londonist pärit terroristid kodakondsusest ilma jätnud.
Neid süüdistatakse USA ajakirjanike James Foley ja Steven Sotloffi ning abitöötajate Peter Kassigi ja Kayla Muelleri mõrvamises. Lisaks ameeriklaste mõrvadele seostatakse neid ka paljude teiste pantvangide tapmisega. Jõhkardid filmisid oma veretöid ja jagasid salvestusi propaganda eesmärgil sotsiaalmeedias.
Viimased vabaduses olnud rakukese liikmed Elsheikh ja Kotey tabati Süüria kurdide poolt 2018. aasta alguses ja anti üle USA-le. Alates eelmise aasta oktoobrist olid nad USA sõjaväe valve all Iraagis, nüüd toimetati terroristid kohtuprotsessiks USAsse.
Jõugu ninamees, Džihaadi-Johni nime all tuntud Mohammed Emwazi tapeti 2015. aastal USA droonirünnakus. Neljas liige Aine Davis vahistati Türgis päev pärast Emwazi surma ja kannab nüüd terrorikuritegude eest karistust Türgi vanglas. AFP/BBC