Terrorirühmitused kolisid pandeemia ajal internetti

Prantsuse politseinikud 25. septembril Pariisis toimunud rünnaku sündmuspaiga lähistel. Foto: ALAIN JOCARD/AFP/Scanpix

Ehkki koroonaviiruse pandeemia ja sellest tingitud piirangud on tõsiselt mõjutanud äärmusrühmituste tegevust, ei tasu arvata, et ekstremistid oleksid oma tegevuse peatanud. Pidurdunud ei ole terroristliku propaganda levitamine internetis.

«Kriisidel ei ole ilmtingimata ainult negatiivne mõju,» ütles Postimehele terrorismiuurija Asta Maskaliūnaitė. Ekspert rõhutas, et tegu on tema isikliku hinnanguga, öeldes, et pandeemia on märkimisväärselt vähendanud terroriorganisatsioonide võimalusi rünnakuid korraldada, eelkõige tänu sellele, et rangete piirangute ajal viibisid inimesed rohkem kodus, linnades suurendati politseijõudusid, tänavatelt kadusid sihtmärkideks olnud suured rahvamassid ja äärmuslastel vähenes võimalus märkamatuks jääda.

Analüütikud on rääkinud pandeemia esimese laine ajal islamiäärmuslaste tehtud üleskutsetest oma jüngritele: kasutada ära olukorda, kus lääneriigid on hõivatud koroonaviiruse kontrolli alla saamisega. «Kuigi on esitatud ka argumenti, et julgeolekujõudude tähelepanu on hajunud ja see annab võimaluse ründamiseks, näeme, et see pole tegelikult materialiseerunud,» märkis ekspert.

Septembri lõpus Pariisis satiirilehe Charlie Hebdo toimetuse endise asupaiga lähedal toimunud kirverünnak oli aga Prantsusmaale karm meeldetuletus, et terav probleem eksisteerib endiselt.

Riigi siseminister Gérald Darmanin ütles pärast rünnakut France 2-le antud intervjuus, et riik on endiselt islamiterroristidega sõjas. «See (oht – toim) muteerub. Töö, mida meie armeed teevad ISISe hävitamiseks, vähendab, aga ei hoia täielikult ära seda, mida nimetame planeeritud rünnakuteks – nendeks, mida organiseeritakse välismaalt,» sõnas siseminister, juhtides tähelepanu nn üksik­üritajatele. Ministri sõnul on viimase kolme aasta jooksul Prantsusmaal nurjatud 32 rünnakut ehk peaaegu üks rünnak kuus.