Arengukava sundis maadlejad kolima
15. oktoober 2020, 00:00
Kui varem viljeleti Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis (TÜASK) 13 ala, siis tänavu sügisel jätkati kümnega. Spordiklubi uut arengukava tehes otsustati ühtse terviku nimel alasid vähendada ning uksed jäid suletuks ka maadlejatele. Neile ja treeneritele tuli otsus nagu külm dušš, millega pole siiani täielikult lepitud.
Uue arengukava koostamine TÜASKile algas 2018. aastal, lõplikult saab see valmis tänavu oktoobris. Maadlustreeningute lõpetamise otsus tehti TÜASKi juhi Gert Prantsi sõnul kevadel ja suvel peetud töökoosolekutel. TÜASKi senise maadlustreeneri Jarek Lätiga istuti laua taha juunis.
Ootamatu uudis
Ülikooli spordiklubis 1993. aastast treeninguid juhendanud Jarek Lätt ütles, et uudis oli ootamatu ning jättis tunde, et maadlejatele löödi nuga selga.
«Meile ei jäetud väga valikut, juuni lõpus kohtus Gert Prants minuga ja kinnitas, et arenguplaanidest lähtuvalt jäetakse maadlus klubi spordialade hulgast välja,» meenutas Lätt. Tema ja treener Anette Traksi juhendamisel treenis klubis ligi 40 sportlast, kes pidid suvega otsima uue koha.
Gert Prantsi sõnul proovis TÜASK leida lahendusi, kuidas maadlejad saaksid liituda teiste Tartu klubidega või alustada ise uue klubina. Ta kostis maadlejate eest ka Tartu spordiseltsi Kalev ja EMÜ spordiklubi juhatuse esimeestele ning vaatas üle võimalused Tartu ülikooli ruumides.
Sellest hoolimata tundis Jarek Lätt ennast uues olukorras üksinda. «Tekib lihtsalt küsimus, miks tõstab klubi järsku sellise hulga maadlejaid ukse taha, kui häid saavutusi oli ette näidata mitmeid ning meie õpilased sihtisid olümpiat,» sõnas ta.
Läti juhendatavate hulka kuulus näiteks Euroopa meistrivõistlustel U23 vanuseklassis Kreeka-Rooma maadluses 12. koha saavutanud Ott Saar.Kui Lätt oli noorem treener, tuli maailmameistrivõistlustelt viienda kohaga koju Helger Hallik.
Suve jooksul käis Lätt läbi mitu kooli ja otsis treeninguks ruume, maadlusmatiga ruume Tartus palju saadaval ei olnud. Juulis registreeris Lätt koos Anette Traksiga uue maadlusklubi Lurich.
«Sellest sai järeldada, et treeneritel oli selleks ajaks meie plaanidest selge arusaamine ning nende enda valik oli luua oma maadlusklubi,» nentis Gert Prants.
Vähem maadlejaid
Olukord tuli üllatusena ka maadlusliidu asepresidendile Tanel Samuelile. «Järsku saabus lihtsalt otsus, et maadluse osa suletakse, sest arengukava näeb nii ette,» ütles ta. «Tahtsin seejärel klubi juhtidega silmast silma kohtuda, aga see ei õnnestunud.»
Samueli sõnul ei tähendanud uue klubi loomine, et sobiv lahendus on leitud. «See tundus lihtsalt ainus võimalus, et nelikümmend maadlejat ukse taha ei jääks,» lisas ta.
Maadlusklubi Lurich alustas rentnikuna EMÜ spordihoones. Jarek Lätt ei salga, et uus koht ja treeninguajad ei sobi siiani paljudele lapsevanematele. «Kindlasti ühe osa sportlasi me kaotasime. Lisaks tõid treeninguvormi loomine ja mitmed muud asjad tänu TÜASKi geniaalsele arengukavale meie eelarvesse kulusid juurde,» rääkis Lätt.
Ometi on uue klubiga juba kahelt võistluselt viis medalit võidetud ning maadlusele uus hingamine sisse puhutud.
Järsku saabus lihtsalt otsus, et maadluse osa suletakse, sest arengukava näeb nii ette, ütles maadlusliidu asepresident Tanel Samuel.
Gert Prants ütles, et on Samuelile otsuse tagamaid mitu korda kirjalikult selgitanud. «Spordiklubi arengu planeerimisel saame küsida alaliitudelt nõu mingi ala kohta, aga kokku võttes tuleb spordiklubi otsuseid teha tervikpildist lähtuvalt,» selgitas ta. «Maadlusliidul on kindlasti oma ettekujutus ala arengust ja loodetavasti annab praegune olukord tõuke alaliidu ja klubide suuremaks koostööks.»
Samuelile jäid spordiklubi põhjendused segaseks. «Muidugi saan aru, et mõistlik on keskenduda valitud aladele, aga kui arengukava koostatakse, tuleks kõiki asjaosalisi kaasata,» sõnas ta.
Kui Samuel palus endale tutvumiseks arengukava saata, selgus, et dokument pole valmis ning otsust ei ole ametlikult vormistatud. «Kuidas saab teha otsuseid millegi järgi, mis pole veel valmis?» küsis ta.
Praeguseks on maadlus-trennide saal muudetud mitmeotstarbeliseks saaliks, kus pole enam maadlusmatti, vaid on ühtlane matiala.
«Nii on seal parem teha õppetööd ja erinevaid treeninguid ning sellisel kujul on see ka rentnikele atraktiivsem,» selgitas Prants. Nimelt kasutavad spordiklubi ruume lisaks nende kümne ala sportlastele, mida klubi süvitsi arendab, tavapärased rentnikud, kelle abil spordiklubi suurendab tulusid.
Uue rentnikuna alustas tänavu sügisest klubis spordiklubi Võimla, kus toimuvad Brasiilia jiu-jitsu, püsti- ja vabavõitluse treeningud ning enesekaitse kursused. Gert Prantsi sõnul haldab TÜASK juba mitu aastat Salme 1a spordisaali, kus Võimla enne tegutses. Et ülikool seda hoonet peagi enam ei halda, oli Prantsi sõnul teada, et peagi hakkavad nad uut pinda otsima, ja nii jõuti ruumi kasutamises kiiresti kokkuleppele.
«Oleme arengukavaga paika pannud arendatavate spordialade struktuuri, mitte aga seadnud piiri omatulu teenimise võimalustele,» lisas ta.
Halb mulje
Maadlusliidu asepresident Tanel Samuel märkis, et kui endisesse saali oleks paigutatud rullitavad maadlusmatid, saanuks need 10 minutiga põrandalt ära võtta.
Ka ei mõista ta, miks anti maadlejate vanad treeninguajad ja ruum teisele rentnikule, mitte ei pakutud Lurichi klubile. Nii oleks saanud Lurichi klubi treenida vanades ruumides. «TÜASK oleks teeninud tulu, mis on talle oluline, ning üks spordiala oleks ikkagi nimistus vähem olnud, nagu arengukava ette nägi,» nentis Samuel.
Sellise pakkumise puudumine jätkabki maadlejatele asjast räpase mulje. «Oleme jõudnud seisu, et ruum on antud välja spordiklubile Võimla. Kui alasid oli väidetavalt palju, aga siis võetakse üks juurde, siis see jutt haiseb,» ütles Samuel.
Tartu ülikool on ainus, kust kasvavad peale kõrgharidusega maadlustreenerid. Sealt algab Samueli hinnangul järgmine mure: pole loogiline, et ülikoolis õppiv maadlustreener ei saa ülikooli spordiklubis oma ala arendada ega praktiseerida, sest pole maadlusmatti ega treeningurühma.
KOMMENTAAR
Kstina Vallimäe, Tartu ülikooli kantsler
Tartu ülikooli akadeemiline spordiklubi alustas uue arengukava ettevalmistamist aastal 2018. Toonane fookus ja vajadus uute sihtide seadmiseks lähtus eelkõige korvpalli esindusmeeskonna teemadest – seda eelkõige finantsilise jätkusuutlikkuse ja spordiklubile kui tervikule jõukohase mudeli valiku osas. Arutelud klubi sees ja koostöös ülikooliga on käinud intensiivselt selle aasta veebruarist. Lõplik dokument valmib oktoobri lõpus, selles on kirjas konkreetsed eesmärgid aastani 2025.
Tartu ülikoolil ega TÜASKil ei ole otsest vastutust arendada üht või teist spordiala. Praegune spordialade valik on üsna lai ja selleks, et arendada neid veelgi paremini, oli vaja teha valikuid. Treeneriõpe ja klubis arendavate spordialade valik ei pea olema üks ühele seotud ning ma usun, et maadlustreeningute jätkumine teises klubis ei mõjuta sel alal treenerite pealekasvu. «Matipind» TÜASKis teenib kahevõitluse huve palju laiemalt kui pelgalt maadlus, näiteks kehalise kasvatuse õppe huve. Multifunktsionaalne matiruumiga pind annab võimaluse jagada ruumi spordialade vahel.
TÜASK ei ole olnud ei Tartu ega Eesti maadluse kasvulava ega tippude treeningukeskkond. Paremaks arenguks pidime tegema valikuid, sealhulgas spordialade arendamiseks fokusseerima aladele, millel on kas lai kasutajaskond, spordipüramiid või otsene seos ülikooli õppe- ja teadustegevusega. TÜASKile lisaks tegeleb Tartus maadlusega veel kaks suuremat ja tugevamat klubi. Meie ettepanek oli aidata lastel ja treeneritel ühineda nendega ning mõistlik oli otsustada enne uut hooaega.