Freedom House: Eesti internetivabadus püsib maailma tipus
15. oktoober 2020, 07:42
/nginx/o/2017/11/14/7310219t1h3146.jpg)
Tunnustatud USA mõttekoda Freedom House avaldas järjekorras kümnenda raporti, milles analüüsiti 65 riigi inimeste õigusi ja vabadusi avalikus veebiruumis, ning selgus, et Eesti hoiab internetivabaduselt Islandi järel maailmas teist positsiooni.
Kõige paremini suudetakse kaitsta internetivabadust Islandil, mida näitab kogutud 95 punkti sajast võimalikust. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga ja asub raportis hinnatud 65 riigi seas teisel kohal.
«Arenenud digiühiskonnana tuntud Eestis ei seata interneti juurdepääsule piiranguid, veebisisu avaldamisel on riigi poolt kehtestatud piiranguid vähe ja riik pakub kasutajate õigustele tugevat kaitset,» sõnastas üks Eesti raportööridest, Proud Engineers tegevjuht Laura Kask raporti peamise sõnumi.
Eesti digiriigi hea tervis on väljendunud ka Covid-19 pandeemia vältel. «Arenenud digitaalne suhtlus- ja teenuskeskkond tagas, et Eesti ühiskond sai piiranguteta turvaliselt edasi toimida ka kriisiolukorras,» sõnas Kask.
Ta lisaa, et kuigi püsime kõrgel positsioonil, on raportis välja toodud signaalid, millele tasub tähelepanu pöörata kõigil, kelle roll on tagada õiguste järelevalve. «Kasutame igapäevaselt telekommunikatsioonivahendeid, sh mobiiltelefoni, nutiseadmeid ja internetti ning omame kontot ühes või mitmes sotsiaalmeediavõrgustikus. Kõik eelnimetatud tegevused jätavad endast maha hulga andmeid. Peame leidma tasakaalu telekommunikatsiooniettevõtete andmete säilitamise kohustuse ja nende andmete kasutamise võimaldamise vahel, et vältida liigset sekkumist isikute privaatsusse riigi julgeoleku, aga ka kuritegude uurimise, ennetamise ning menetlemise eesmärgil,» ütles Kask.
Teise raportööri, avatud valitsemise eksperdi Hille Hinsbergi sõnul ei ole Eestis praegu ohte internetivabadusele, kuid selle eest tuleb jätkuvalt hoolt kanda. «Inimeste õigused ja vabadused veebikeskkonnas on maailmas vähenenud kümme aastat järjest. Viimase aasta jooksul piirati täiendavalt internetile ligipääsu, kasutati seda kodanike ulatuslikumaks jälgimiseks või kitsendati sõnavabadust 40 protsenti uuritud riikides,» ütles Hinsberg.
Ta lisas, et nii avaliku võimu esindajad kui veebiväljaanded peavad olema tähelepanelikud juhtumite suhtes, mis veebiruumis toimuvat vaba arutelu kahjustavad. «Suur vastutus on igal veebisisu pakkujal, sealhulgas meediakanalitel ja inimestel endil, sest ka sotsiaalvõrgustikes toimuv arutelu peab järgima head suhtlustava,» tõi Hinsberg välja.
Inimesed saavad ka ise oma käitumisega hoida veebis loodavat sisu turvalise ja usaldusväärsena. Jälgida tuleb, et avaldatakse ja levitatakse üksnes tõest infot, mis pärineb kontrollitud allikatest.
COVID-19 pandeemia suurendab riikide sõltuvust digitehnoloogiatest, kuid samal ajal muutub internet aina vähem vabaks. Ka jälgimistööriistade arendamine ja valeinfo levik veebiruumis kasvab pidevalt. «Näeme teistes riikides toimunud õiguste piiramise näitel, et muutused internetivabaduses võivad toimuda tasahilju ja ohtlik trend ilmneda alles erinevate sündmuste jadana. Seetõttu tuleb internetivabadust puudutavate küsimustega pidevalt tegeleda,» ütles Hinsberg.
Raporti autorid juhivad tähelepanu, et inimesed saavad ise jälgida, kuidas nende andmeid kasutatakse. Seda saab igaüks teha andmejälgija rakenduse kaudu portaalis www.eesti.ee. Selleks, et tutvuda oma õigustega veebiruumis, on abiks ka õiguskantsleri algatusel koostatud juhis «Igaühe õigused e-riigis».
Eesti raporti koostas sellel aastal Freedom House kutsel sõltumatu erafirma Proud Engineers. Raportis esitatud indeks kujuneb kolme alamkategooria punktide liitmisel. Nendeks on juurdepääs ja ühendused, piirangud veebisisule ning kasutajate õiguste kaitse.
Proud Engineers on digiühiskonna eksperdid, kelle igapäevatöö on nõustada digiarengu tegevusi nii Eestis kui välisriikides. Proud Engineers teeb koostööd nii avaliku kui erasektoriga ning on sõltumatu konsultatsioonifirma.
Freedom House raport hõlmab perioodi mullu juunist kuni tänavu juunini. Hinnang on koostatud sel ajavahemikul toimunud sündmuste ja internetivabadust mõjutava tehnilise, poliitilise, õigusliku keskkonna ning avalikus aruteluruumis kujunenud praktika alusel.